Autor: Liis Amor • 29. november 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Renditöötajate töö tihti kohalikest parem

Töölised
Foto: Sergio Moraes/Reuters
Krooniline tööjõupuudus kasvatab üha enam nõudlust tööjõurendi järele, rääkis tööjõurendifirma Hansavest Rental OÜ tegevjuht Rauno Stüff saates „Triniti eetris“. Eesti enda võimalused leida nii liht- kui ka oskustöölisi on tema sõnul ammendunud ning seetõttu otsitakse paindlikumaid lahendusi.

„Paljud ettevõtted kasutavad renditööjõudu just oma tootmistsüklite tasakaalustamiseks, kus tööjõuvajadus tekibki teatud perioodiks. Kui tootmismaht jälle väheneb, siis tagab renditööjõud paindlikkuse," sõnas Stüff.

Eestis jääb ManPowerGroupi hinnangul renditöötajate arv Eestis vahemikku 5000–6000 ja see moodustab ligi 1% tööjõuturul aktiivsetest inimestest.

Kui töötaja läheb kasutajaettevõttesse, siis peab ta alluma selle ettevõtte juhtimisele ja kontrollile. Kasutajaettevõte on see, kes talle igapäevaseid tööülesandeid annab ja kes peab tagama, et töötaja on nõuetekohaselt koolitatud ning talle on tutvustatud kõiki töötervishoiu- ja tööohutustingimusi.

Ei eristu tavalisest tööst

Stüff märkis, et renditöö on päriselt selline nagu iga teine töö. Nii ei nõustunud ta väidetega, et renditöö ei paku tööga kindlustatust, renditöötajate töötunnid muutuvad või on ebaregulaarsed, nende sissetulek on ebakindel ning renditöö on pigem vahetustega töö.

„Meil kehtib võrdse kohtlemise seadus, mis ütleb, et renditöötajaid tuleb kohelda samaväärselt koosseisuliste töötajatega,“ lisas Triniti vandeadvokaat Klen Laus. Laus ütleb, et seaduses on ka ette nähtud kohustus kasutajaettevõttele teavitada renditöötajat sellest, kui ettevõttel on pakkuda täiskohaga tähtajatut tööd.

Stüff täiendas, et kui töötajale pakutakse selliseid tingimusi, mis ei vasta tema vajadustele ja nõuetele, muutub ka renditöötaja rahulolematuks ja seal töökohal vastu ei pea.

Samas võib madalamalt tasutatud ametikohtadel kolmanda riigi renditöötaja tema sõnul teenida kohalikuga võrreldes rohkem, kuna talle tuleb tagada keskmine palk ja tulumaks Eestis peab olema makstud vähemalt keskmisest palgast. See võib viia absurdse olukorrani, aga tööandjad aktsepteerivad seda, kuna Eestis on töökäsi teatud valdkondadesse lihttöödele väga keeruline leida. Kui on alternatiiv maksta renditöötajale veidi rohkem, siis kaalukausile tulebki panna see töö või teenuse saamata jäänud tulu, mis tööjõupuudusest võib tuleneda, lisas ta.

Loe pikemalt Äripäevast.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077