Toomas Kalev: kõigele ei saa vastu olla

Tööstusuudised.ee, Äripäev ja ABB Eesti valisid tänavu esimest korda aasta töösturit. Võitja selgus 22. novembril konverentsil Tööstuse Äriplaan 2019.

Nominentide hulka pääses ka Harmeti juht Toomas Kalev, kes ütles intervjuus Tööstusuudistele, et viimasel ajal ettevõttele osaks saanud tähelepanu taga on suuresti Äripäev.

“See, et me igal pool konkurssidel oleme, on puhtalt Äripäeva teene. Ise me kuskil kandideerinud ei ole. Ja Äripäeva aastakonverentsil esinemine oli ka tingitud sellest, et ta meid sinna esinema meelitas. Me hirmsasti tähelepanu ei vaja ega taha, pigem tahaks oma asja ikka rahulikult teha,” kommenteeris Kalev.

“Aga tööjõu leidmise seisukohalt on tore, et meid ikka nüüd Eestis mingilgi määral teatakse,” lisas ta.

Kas olete juht, liider või ülemus? Seda sa pead küsima mu alluvatelt. Eks natuke peab kõike olema ja erinevates situatsioonides ühe kolmest valima. Aga loodan, et natuke ikka midagi kõigist kolmest.

Kui peaksite andma hinde oma tööle viiepallisüsteemis, millise hinde annaksite? 3. Eks tööd on kõvasti tehtud ja pingutatud, aga kindlasti saab veel paremini teha.

Millises tööstusettevõttes võiksite peale Harmeti töötada? Kui oleks valida ja oleks ka oskusi, siis autod on mulle terve elu südamelähedased olnud. Autotööstus oleks seega põnev.

Ja kelle alluvuses võiksite töötada? Hea, kui ei peaks üldse kellegi alluvuses töötama. Mulle meeldiks teha, mida tahan, et ma ei peaks kellelegi liiga palju aru andma. Aga kui pean valima, peaks see inimene olema keegi, keda valdkond ka tohutult huvitab ja kes on kirega asja juures. Ükskõik, kui suure ettevõtte juht oled, peaksid ikkagi kirega süvenema, mitte ainult tuima näoga numbreid valima. Ma usun, et unistan ikka ülemusest, kes on valdkonna tõsine fanatt ja spetsialist. See välistaks ka rumalate otsuste tegemise.

Räägime ekspordist. Äriplaanil ütlesite, et Hollandis on kohe midagi tulemas ja vaatate ka Aafrika poole. Kuidas välisturud praegu tunduvad? Ma ei saa rääkida kõigi välisturgude nimel, keskendun meie põhiturgudele. Ma pole õige inimene rääkima globaalsest turust, aga Skandinaavias mingit väga suurt katastroofi ei näe. Aasia ja Aafrika turud... Aafika puhul on näha, kuidas turud ikkagi kasvavad. Need numbrid on aukartust äratavad. Turgu seal on, aga kas sinna ka ligi pääseb, seda ei tea.

Ma olen novembris nädal aega Keenias, kus on kokku lepitud päris palju kohtumisi – lausa kümme –, et natukene aru saada, mis ja kuidas seal toimub. Ja siis saab koju tulla, jõuludel natuke puhata ja mõelda ja seedida, kas on teema või ei ole.

Kuidas see side tekkis nendega? Ma pole selles päris üksi, meil on selline väike grupp – koostöö teiste eestlastega, kellel on sama idee.

Kas mõni Euroopa majatehas on seal kanda kinnitanud? Ma ei tea seda, aga ma arvan, et see pole täiesti avastamata turg. Üks põhjuseid, miks ma sellega ka tegelen, on see, et just 2017–2018 on käidud väga palju meie uksele koputamas ja abi või nõu küsimas. Soomes on näiteks selline toetussüsteem või fond, mis aitab Soome ettevõtetel kergemini Aafrika turule siseneda.

Ma ei ole muidugi täpselt süvenenud, kust see raha sinna fondi tuleb, kas see on ELi raha või puhtalt Soome raha. Aga see on üks variant.

Äriplaanil ütlesite, et teile on Aafrikast pakutud ka ühise tehase rajamise mõtet. Jah, see on ka praegu üks läbirääkimiste teema. Me ei mõtle sellele väga tõsiselt, aga ei ütle ka 100% ei. Me ei tee sinna suuri kulutusi ega raiska raha, aga ikka uurime ja hoiame kätt pulsil.

Aga Araabia turg? See turg tuli puhtalt tänu sellele, et Puitmajaliit tuli koostöös EASiga välja toetusprogrammiga Araabiasse sisenemiseks. Kuna see toetusprogramm oli, siis mõtlesime, et võiksime ühineda.

Holland on vist kõige reaalsem hetkel? Hollandi üle on mul hea meel, leping allkirjastatud. See oli nädal-kaks tagasi. Moodulid on projekteerimises, seega esimene samm sinna on tehtud. Palju sealt edasi läheb, seda ei tea. Aga see on väike, selline prooviprojekt, nii 20 moodulit. Hea on, et on väike projekt, sest siis saab uut klienti tundma õppida.

Ühes varasemas intervjuus mainisite ka puidust kõrghoonet Hollandis. Jah, aga mis hetkel me sinna jõuame, seda ei oska öelda.

Tööjõud on suur probleem Eestis – kui raske on head müügimeest leida? Üks asi on hea müügimees, kes räägib soravat juttu. Aga me vajame ka suhteliselt tarku ja inseneri mõtlemisega müügimehi. Toon näite: kui lähed autopoodi autot ostma ja müüja ei tea, mis mootor ning mis käigukast sel autol on, siis sa ei osta temalt seda autot. Ja meil on samamoodi. Maja on suhteliselt spetsiifiline asi, vastas võib olla väga professionaalne tellija ja kui sa ei oska tema küsimustele vastata, ei taha ta sinult ka tellida. Ideaalis vajamegi inseneriharidusega müügimeest.

Ja mis puudutab värbamist, siis pole mõtet teha mitu tundi kestvat intervjuud – lõppude lõpuks selgub inimese olemus ja olek kuid, võib-olla ka pool aastat hiljem. Kui kõik klapib, siis klapib ja kui ei, siis lähme parem kohe sõpradena lahku. Ja kui inimene on valmis tegema asju, mis ei ole kirjas tema ametijuhendis, siis see näitab inimese kohta nii mõndagi. Ohu märk on see, kui inimene hakkab tööjuhendil väga näpuga järge pidama.

Inimestega vist praegu igal pool keeruline? Jah, aga ei taha öelda, et päris katastroof oleks. Me peame arvestama, et me ei ole odava tööjõu maa. Palgakulu kasvab, peame mõtlema, kus on need muud kohad, kus olla efektiivsem.

Ja peame mõtlema, kuidas saaksime inimestele rohkem maksta, et nad oleks ka motiveeritud. Üks hetk automatiseeritakse tehas küll ära, aga see inimene jääb sinna mingil määral ikka alles.

Ütlesite, et teie unistus on oma inseneribüroo? Juriidiline keha on olemas, meeskonda on ka juba kogunenud. Veel ei tahaks öelda, et see unistus juba täitunud on, aga vähemalt algus on tehtud. Laitmatult tööle peaks hakkama aasta pärast. Esimesed pääsukesed peaks sealt tulema nii poole aasta jooksul. Aga tulevik peaks olema sel ettevõttel see, et ta suudab pakkuda terviklahendust nii Harmetile kui teistele ettevõtetele. Ja seda teenust tahaks ka eksportida.

Kui see büroo tööle hakkab, siis tootearenduse pool saab olema veelgi suurem märksõna? Jah, kindlasti. Tekitame sellega võib-olla konkurentsieelise, sest ega Eestis ei ole väga palju selliseid tootjaid, kes suudaks midagi väga uut ja innovatiivset oma insenerimeeskonnaga pakkuda. Ja me suudame pakkuda ka mahtu.

Kui räägime suurtest projektidest, siis ega Eestis polegi täna väga palju ruumelemendi tootjaid, kes julgeks suured projektid vastu võtta. Kodumaja küll, aga eriti palju rohkem neid polegi. Väikseid on palju, aga nad on tublid. Sektoris ettevõtteid on vist kuskil üle saja.

Teatavasti pole noori kerge tehnilistele aladele õppima saada. Kuidas neid suunata? Otseselt puiduinsenere kuskilt meile ei tule. Aeganõudev protsess, sisuliselt tuleb nad ikka ise välja koolitada või konkurentidelt üle osta, mis Harmetile ei ole kunagi meeldinud. Võtame palju noori ja hakkame neid suhteliselt nullist koolitama.

Aga ei räägi siin ainult puiduinseneridest, vaid ka eriosadest. Kui siiani olime ja oleme ka praegu rohkem sellised masstoodangu tootjad, siis selle inseneribüroo mõte kindlasti ongi see, et suudame tulevikus mitte kopeerida või sabas sörkida, vaid pakkuda ise innovaatilisi lahendusi tellijatele.

Harju Elektri juht Andres Allikmäe ütles Äriplaanil, et meil tuleks õppida ettevõtjast hoolima. Kuidas see mõte tundub? Parandamisruumi on. Meil endal on need näited olemas. Selleks, et seda tehast siia teha, pidime alla vedama sadade tuhandete eest trasse, mis läksid tasuta kuhugi omavalitsusele. Pidime ehitama välja need teed ja ristmikud, mis läksid riigile. Nii miljoni eest tegime omavalitsusele ja riigile asju. See teeb aeg-ajalt tigedaks, aga kindlasti ei ole ma ka see inimene, kes ütleb, et kõik nii metsas on ja tahaks ära kolida.

Tõsiselt pole küll kunagi mõelnud, et näiteks hakata tehast Lätti kolima vms. Ja mingit toetust me praktiliselt enam ei saa, sest oleme juba nii suur ettevõte. Ja loomulikult ei karda väga välja öelda, et kõik, kes vähegi mõtlevad ja asjadest aru saavad, mõistavad, et meil on korruptsiooni. Aga õnneks näen, et seda jääb vähemaks.

Aga mis hästi on? Ma arvan, et maksusüsteem on senini suhteliselt okei. Kiirustades tehtud aktsiiside muudatused ja liiga lühikene etteteatamine ettevõtjatele on muidugi riigi poolt parajalt halvad otsused.

Me teeme oma plaane nelja-viie aasta peale ja kui järgmine aasta hakkaks näiteks jälle mingi aktsiiside teema, siis niimoodi ei saa ettevõtted töötada.

Ja mille taha poeti? Rahva surve. Tunnen, et kui me kõik asjad siin ära ütleme, et ärme tee Rail Balticut, ärme tee tehaseid, siis midagi peame me ikka tegema, millega inimestele tööd pakkuda ja raha teenida. Ei saa kõike karta ja kõigile vastu olla. Võib-olla peaks ka poliitikud siinkohal veidi peeglisse vaatama ja rahvale paremini asju tutvustama.

Eestlased tahavad hirmsasti kõigi asjade vastu võidelda, eriti viimastel aastatel on seda väga märgata. Ja lõpuks ongi nii, et tehased lähevad Lätti.

Aga päris patja ei nuta ja ise tuleb ka pingutada, sest nii ei saa, et ainult kuskilt nõuame ja eeldame, et saame toetusi jne. Ma arvan, et see on meid ka karastanud, et keegi ei ole meile kuskilt lihtsalt niisama ülemäära palju raha andnud. Ja iseenesest tekitab see hea tunde, et saame ise hakkama.

Milliste ootustega lähete vastu valimistele? Liiga tõsiselt ma poliitikat ei jälgi. Eks mul mingid omad mõtted on, aga neid ei taha kogu ilma ees välja rääkida. Oleme heas positsioonis, et me ei sõltu liiga palju oma äris poliitikast. Hea küll, kindlasti mõjutab näiteks kütuseaktsiis, aga samas mitte nii hirmsasti nagu paljusid teisi.

Mul sisetunne ütleb miskipärast, et meie poliitiline kultuur läheb samm-sammult ikkagi paremaks. Lootus vähemalt on. Ise poliitikasse ma aga kindlasti minna ei tahaks ja nõu anda on ikka ainult selles valdkonnas, mida sa tunned. Ehk siis poliitikud peaks ka vastupidi küsima nõu erinevate valdkondade inimeste käest.

Riigi ja ettevõtte juhtimist saab mingil määral võrrelda: kui ka ettevõtetel vahetuks juhid iga paari aasta tagant, ei jõuakski ettevõtetes midagi ära teha. Aga mis selle vastu teha, kuidas seda olukorda parandada, seda ma ei tea.