Masina- ja metallitööstuse TOP: palk ja energia söövad kasumit

Masina- ja metallitööstuse sektoris on juba aastaid peamiseks probleemiks oskustööjõu puudus. See paneb Ploompuu sõnul kogu masinatööstuse väga keerulisse olukorda, ka lipulaevad – allhankijate tarned hilinevad, probleemid praagiga jne. Tootjatel ei täna muud üle, kui leida lahendused ja investeerimisvõimalused digitaliseerimise ja robotite kasutuselevõtu ning täiendõppe osas.

Kahjuks võtavad paljud protsessid väga palju aega. Näiteks algatas Tallinna Tehnikakõrgkool robotitehnika õppekava loomise protsessi sel suvel, esimene lend alustab aga alles 2019. aasta sügisel ja esimesed tudengid lõpetavad alles aastal 2023.

Ka paljutõotatud digitaliseerimine on osutunud senisest keerulisemaks – kui seadmeid omavahel suhtlema ärgitada, siis koostöö sõltub erinevate seadmete tootjate poliitikast, piisavast internetikiirusest, elektrist jms. “Töösturite õlgadele pannakse väga suur vastutus, sest tänane digitaliseerimise kogemus ei ole õpetanud meid veel kõikide teiste kaasatud osapoolte ärimudeleid juhtima. Aga seda kõike tuleb ikkagi tulevikku silmas pidades teha. Ärgem palun unustagem, et iga areng on pikaajalise töö tulemus, mitte ei sünni üleöö,” kõneleb liidu tegevjuht.

Panus majandusse äärmiselt oluline

Kuna Eesti Masinatööstuse Liit on järjest kasvanud, püütakse omalt poolt nii palju kui võimalik kaasa aidata, et sektori ettevõtete omavaheline koostöö hoogustuks ja sellest ka kõik teised võidaksid. “Meie jaoks on olulised pikaajalised teemad: et tööstuse ja IT suhted jõuaksid usaldusväärse ja tulemuslikuma koos toimimiseni, et riigi raha eest siin hariduse saanud spetsialistidel oleks põhjust kaaluda siiski ka Eestis töötamist ning et avalik sektor võiks oma otsustes lähtuda reaalsetest majandustulemustest, mitte eelistama neid, kellel on suurem võimekus lobby teha.”

Lisaks seisab liit selle eest, et seadusemuudatused ja otsused, mis otseselt tööstust puudutavad, arutataks ikkagi eelnevalt tööstusega (erialaliitudega) läbi, et noored teaksid tööstusest rohkem, et osata oma karjäärivalikuid planeerida. Samuti on väga olulised teemad tootearenduse ja ülikoolidega koostöö edendamine ning olemasolevate ja uute eksporditurgude otsimine ja hoidmine.

“Kuna Eesti majandus sõltub maailmamajandusest, siis parim, mis kogu Eesti majanduse ökosüsteem teha saab, on seada ühiseid eesmärke, prioritiseerida ja tulemusi juhtida. Neid kaasatud osapooli, kes tööstusega tegelevad, ju väga palju Eestis tegelikult ei olegi. Peame end kindlustama mõistlike lahendustega ka selleks ajaks, kui majandus enam nii hoogsalt ei kasva,” ütleb Ploompuu. “Avaldan väga suurt tunnustust neile 35 000 masina- ja metallitöö sektoris töötava inimesele, kes praegu ca 10 protsenti Eesti ekspordist suudavad teha ja neile 100 ettevõttele, kes on otsustanud meiega liituda, et olulistesse teemadesse igapäevaselt panustada. Masina- ja metallitööstuse panus majandusse on äärmiselt oluline ja väga palju väärt!”

Võitjal korralik käibekasv

TOPi esikohal on 1996. aastal registreeritud metallitöötlus- ja masinaehitusettevõte OÜ Stako Diler, mille põhitegevuseks on mittestandardsete suuregabariidiliste tööstuslike metallkonstruktsioonide valmistamine ja montaaž. Ettevõte toodab näiteks erineva konfiguratsiooni- ja raskusastmega konveiereid, punkreid, mahuteid, tootmisliine, kaevandusseadmeid, gaasikäike, ferme, kraanaelemente ja katlaseadmeid ning ekspordib oma toodangut üle maailma Euroopast, Venemaast ning Lähis-Idast Põhja- ja Lõuna-Ameerikani.

Stako Dileri müügitulu kasvas 2017. aastal võrreldes eelmise aastaga 38% 7,51 miljoni euroni, puhaskasum oli 1,25 miljonit eurot. Ettevõtte aastaaruande kohaselt saavutati müügitulu ja ärikasumi kasv erinavate tegurite koosmõjul: kasvas tellimuste arv ja maksumus, lisaks eelnevatel aastatel sertifitseeritud tehnoloogiaprotsesse, laiendatud tootmisvõimalusi, tugevdatud kvaliteedikontrolli ning kasvatatud töökorralduse efektiivsust. Mullu investeeriti uue tootmistsehhi ehitamisse 175 000 eurot, ettevõtte töötajate keskmine arv oli 77. 

Stako Dileri omakapital põhineb 100% Eesti kapitalil, firma ainuosanik on Gennadi Dulnev. Juhatuse sõnul jäävad ettevõtte strateegilisteks eesmärkideks ekspordivõimsuse suurendamine, kvaliteedijuhtimissüsteemi efektiivsuse tõstmine ning tehnoloogiaprotsesside arendamine ja uuendamine. Plaanide elluviimise oluliseks eelduseks peab ettevõte kliendibaasi säilitamist ja suurendamist masinaehituse ja metallitöötluse valdkonnas, mille suurel määral tingib täidetud tellimuste portfelli kõrge tase ja keerukus ning loodud ettevõtte maine.

Teisele kohale kerkinud kaitsetööstusettevõte Eesti Arsenal OÜ müügitulu oli mullu 4,76 miljonit ja ärikasum 1,91 miljonit eurot. 2015. aastal loodud Eesti Arsenal toodab lahingumoona ning lõhkematerjale, näiteks miine, granaate ja treeningmürske. Suvel oli meedias juttu Eesti Arsenali plaanidest rajada Eestisse tehas, mis toodaks miine, granaate ja muid kaitseotstarbelisi lõhkematerjale, sest juuni keskel riigikogus vastu võetud seadusemuudatused annavad võimalus Eesti relva- ja lõhkematerjalitööstuse sünniks. Eesti Arsenal OÜ juhatuse liige Jens Haug ütles aga Äripäevale, et tegevusvaldkonna spetsiifikat arvestades ei soovi ettevõte meediakajastust.

Magnetic MRO laiendab teenuseid 

2017. aastal Aasta Ettevõtte ja Aasta Eksportööri tiitli pälvinud kommertslennukitele täisteenust pakkuv hooldusettevõte Magnetic MRO AS jõudis mullu ligi 91 miljoni eurose käibe ja 4,35 miljoni euro suuruse ärikasumiga edetabelis kolmandale kohale. Ettevõtte tegevjuhi Risto Mäeotsa sõnul oli heade tulemuste taga fookus ja distsipliin. 

“Oma osa saamiseks globaalses lennundusäris ei oma me erilist geograafilist eelist ega pikka lennundusajalugu. Tänased tulemused on tulnud peamiselt aktiivsest müügitööst ja tarneahela arendamisest –see kasv ei ole kapitalimahukate investeeringute tagajärg, vaid peamiselt vahendustegevuse kasv ning abi otsivate lennufirmade operatiivne abistamine,” selgitab ta, lisades, et enim mõjutas tulemusi varuosade ostu/müügi osakaalu kasv, mis on ka kogu lennundussektori kõige suurem kuluartikkel lennufirmadele. Kui globaalselt kulutavad lennufirmad lennukite opereerimiseks aastas hooldusele 75 miljardit USA dollarit, siis sellest 22% moodustavad kulutused varuosadele. 

Tänavu on ettevõtte uueks tuuleks “end-of-life” ehk eluea lõppfaasis olevate lennukite ja mootorite majandamine. “Tegemist on kogu maailmas uudse ja kasvava probleemiga, sest mitte kunagi varem pole tulnud inimkonnal leida lahendusi niivõrd suurele kogusele kasutamist lõpetavatele masinatele. Sel aastal teostasime selles vallas esimese suurema tehingu, kus soetasime neli lennukit Boeing 737-800, mis kõik leidsid kas edasise kasutuse või mille kandsime maha. Selle tehingu suurus oli vahemikus 40–50 miljonit USA dollarit,” kõneleb Mäeots. 

Septembris alustas Magnetic MRO Leedus lennukite telikute töökoja rajamist. Tegemist on umbes seitsme miljoni dollari suuruse investeeringuga, mis loob juurde kuni 30 uut töökohta. Samuti ollakse laiendamas ühe oma äriüksuse tegevust, ostes ettevõte Euroopas. “Arenguid on palju, kapitalimahukaid arendusi näeme ette ka Eestis,” ütleb Mäeots, kelle sõnul töötab praegu Magnetic MRO erinevates esindustes 380 inimest, neist enim Tallinnas.

Hangetel tuleks julgemalt osaleda 

Magnetic MRO tegevjuht hindab Eesti metallitööoskusi väga kõrgelt. “Samas näen, et kasvavad tööjõukulud ning ebasoodne maksupoliitika peaksid ettevõtjad julgemalt sundima vaatama suurema lisandväärtusega toodete arendamisele. Oskan tuua näiteid meie valdkonnast: vabalt võiksid meie masina- ja metallitööstuse ettevõtted osaleda ka lennukitööstuse allhangetel. Boeing, Airbus, Rockwell Collins, Rolls Royce ja Snecma on vaid mõned suurtootjad lennunduses, kes pidevalt otsivad oma tarneahelasse uusi tootjaid. Usun, et meie oskuslikud spetsialistid saaksid hea tahte korral kindlasti harusse sisse!”

Magnetic MRO ise laieneb kindlal sammul uutele turgudele ja kasvatab teenuste arvu. 2014. aastast on loodud uusi äriüksusi ja laiendanud oma võimekust võistlemaks ülemaailmsete konkurentidega. Ettevõte avas värvimisangaari, suurendas töökodade võimekust, hakkas pakkuma varahaldusteenuseid ja laiendas väliste lennujaamade arvu, kus tehnikud on lennukite liinihoolduseks pidevalt saadaval. 

Konkurentidest eristumiseks jahib Magnetic MRO innovaatilisi lahendusi, nagu näiteks turule toodud 3D-tarkvara, millega saab ette kujutada valmiva lennuki kabiini. Samuti lansseeriti lennukiosade 3D-printimisvõimalus, mille on heaks kiitnud lennundusjärelvalvet teostavad organisatsioonid. 

2016. aastal avas Magnetic MRO lennundustööstuse esimese e-platvormi EngineStands24, mis võimaldab liisida, osta ja transportida lennukimootorite hoidjaid ehk hälle. 

2018. aasta jaanuaris müüs Magnetic MRO senine omanik, investeerimisfirma BaltCap koos väikeinvestoriga 100% enda osalusest Hiina ettevõttele Guangzhou Hangxin Aviation Technology (Hangxin), millest sai Hiina ajaloo suurim investeering Eestisse. See avas ettevõttele uksed suurima potentsiaaliga turule, laiendades ettevõtte globaalset olemasolu ja toetades ambitsioonikaid kasvuplaane.

Autor: Gerli Ramler, kaasautor