Börs: USA alumiiniumi- ja terasetariifid; metallitootjate pidu

Sellel nädalal teatas USA, et kehtestab siiski alumiiniumi- ja terasetariifid nii Mehhikole, Kanadale kui ka Euroopa Liidule. See tekitas negatiivseid meeleolusid ning surus koos aktsiaturgudega madalalamale ka metalliturge. Tõsi, nädala lõikes oli seis siiski küllaltki positiivne.

Sellel nädalal kajastame veidi põhjalikumalt ka Rahvusvahelise Energiaagentuuri elektriautode prognoose, sest need mõjutavad mitmete metallide nõudlust.

Kütuseturu olukord on Eesti ettevõtjate jaoks paranenud – hinnad on kukkuma hakanud, sest Saudi Araabia ja Venemaa kaaluvad tootmiskärbete leevendamist.

USA kehtestas alumiiniumi- ja terasetariifid

Kanada, Mehhiko ja Euroopa Liit on otsustanud USA kehtestatud alumiiniumi- ja terasetariifidele kehtestada vastumeetmed, vahendab mining.com.

USA kaubandusminister Wilbur Ross teatas neljapäeval, et tariifid siiski tulevad. See lõpetas kuid kestnud ebakindluse, kus osadele riikidele pakuti tariifidest vabastust ja osadele mitte. Lõplikke otsuseid pole enne seda nädalat vastu võetud. Kusjuures kõnelused jätkuvad.

Finantsturgudele saatis see negatiivse sõnumi, sest börsid hakkasid nädala lõpus langema. Dow Jones kukkus neljapäeval 1 protsendi ja S&P 500 indeks 0,7 protsenti.

„Me tahame edaspidi ka läbirääkimisi pidada, nii Kanada kui ka Mehhikoga. Läbirääkimisi soovime pidada ka Euroopa Liiduga, sest on probleeme, mis vajavad lahendamist,“ ütles Ross.

Kanada teatas, et kehtestab USA-le 12,8 miljardi dollari suuruses mahus tariifid. Tariifide alla lähevad mitmed tooted – viski, apelsinimahl, teras, alumiinium ja mitmed teised tooted, teatas Kanada välisminister Chrystia Freeland.

 Tõsi, metalliturgudel see nõnda suuri liikumisi nagu varem pole tekitanud. Alumiiniumi hind tõusis nädalaga 0,4 protsenti, 2289 dollarini tonnist.

Üldiselt on alumiiniumi puhul näha hindade stabiliseerumist. Aprillis hakkas hind kiiresti tõusma, sest USA ähvardas Venemaa alumiiniumitootjat Rusali sanktsioonidega. Nüüd on olukord aga küllaltki segane, sest vahepeal räägiti sanktsioonide võimalikust leevendamisest.

Nikkel tõusis neli päeva järjest

Londoni metallibörsil tõusid nikli hinnad reedel juba neljandat päeva järjest, millele on kaasa aidanud Hiina tootmise kärpimine, varude vähenemine ja terasehindade tõus.

Nikli varud Shanghai futuuribörsi (ShFE) ladudes on langenud 27 430 tonnini. Veel jaanuari keskpaigas olid varud üle 45 000 tonni. Londoni Metallibörsi varud on kukkunud juba 18 kauplemispäeva järjest.

„Niklivarud on ShFE ladudes järsult langenud, aga üleüldised varud Hiinas on vähem langenud,“ ütles Hiina uuringufirma Antaike niklianalüütik Xu Aidong.

Osa Hiina Shandongi provintsi niklitootmisest on seisma pandud, sest peagi toimub Shanghai Koostööorganisatsiooni tippkohtumine Qingdaos, lisas ta.

Nädalaga kallines nikkel kokku 2,9 protsenti ning tonni eest tuleb välja käia 15 324 dollarit.

Elektriautode arv kasvab eksponentsiaalselt

Veidi enam kui kahe kümnendi pärast saab teedel olema üle 100 miljoni elektriauto, teatas Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA).

Lisaks sellele prognoosib IEA, et 2020. aastaks suureneb elektriautode kasutajate arv kolm korda, 13 miljonini. Praegu on maailma teedel 3,1 miljonit elektriautot. Eelmisel aastal kasvas elektriautode arv 57 protsenti ja Hiina moodustas sellest kasvust 40 protsenti.

Elektriautode omanike arv kasvab agentuuri prognoosi kohaselt 2030. aastaks 125 miljoni inimeseni. Sellele aitavad kaasa poliitikad, mis soodustavad elektriautode kasutuselevõttu.

IEA 22 aasta pikkune tulevikuväljavaade jätab küllaltki palju ruumi ka sisepõlemismootoriga autodele. 2035-2040 aastate vahel peaks autode koguarv ulatuma planeedil 2 miljardini.

Samas võib elektriautode arv kasvada 2030. aastaks ka 220 miljonini – seda juhul, kui maailm võtab ette agressiivsemaid samme selleks, et kliimamuutustega võidelda ning emissioone vähendada.

Pidu metallitootjate jaoks

Elektriautode kiire kasv on väga positiivne liitiumi-, koobalti- ja vasetootjate jaoks. Just need metallid on elektriautode akude tootmisel võtmetähtsusega.

Nõudlus nende metallide järele võib kasvada lausa kümnekordseks, ütlevad IEA ja mitmed teised eksperdid. Praegu on maailma suurim koobaltitootja Kongo Demokraatlik Vabariik ning eksperdid ütlevad, et enne nõudluse probleemi lahendamist tuleb riigis lahendada korruptsiooni- ja töötingimuste probleem.

Vaske kasutatakse laadimisjaamades

Vaske ei kasutata niivõrd palju akudes, vaid hoopis laadimisjaamades. Rahvusvahelise Vase Assotsiatsiooni (ICA) andmetel vajab maailm järgmise kümnendi jooksul 40 miljonit uut laadimisjaama, mis suurendab aastast vasetarbimist 2027. aastaks 100 000 tonni võrra.

Elektriautode tööstuse nõudlus hakkab vaseturgu hiljem mõjutama. Kui sisepõlemismootoriga autos on vaja kokku 20 kilogrammi vaske (peamiselt juhtmete jaoks), siis hübriid vajab 40 kg ja täiselektriauto 80 kg vaske.

See tähendab, et järgmise kümnendi jooksul suureneb globaalne vasenõudlus 3-5 miljoni tonni võrra, prognoosivad eksperdid.

Isegi nende tehnoloogiateta peaks vasenõudlus pakkumist oodatust varem ületama. Esimesed selged märgid sellest peaks ilmuma järgmise aasta alguses. 2021. aastaks võib defitsiit ulatuda juba 900 000 tonnini, teatas BMO Capital Markets, sest kaevandused on kurnatud ning uusi investeeringuid tehakse vähe.

Vase hind langes sellel nädalal 0,5 protsenti, 6849 dollarini tonnist.

Teistest toorainetest kallines tsink 2,1 protsenti ja tina lisas 0,9 protsenti. Kummagi tonn maksis nädala lõpuks 3097 ja 20 605 dollarit.

Kulla hind langes 0,3 protsenti ning hõbe odavnes 1,2 protsenti. Kummagi unts maksab vastavalt 1299,5 ja 16,5 dollarit.

Nafta ja kütuse hinnalangus jätkus

Toornafta hinnalangus jätkub, sest Saudi Araabia ja Venemaa kaaluvad tootmiskärbete leevendamist.

Eelmise nädala lõpul kohtusid Saudi Araabia naftaminister Khalid Al-Falih ning Venemaa energeetikaminister Aleksander Novak. Kui reedel vihjas Saudi Araabia minister, et OPEC võiks tootmispiiranguid kärpida, siis laupäeval vihjas sarnast ka Novak.

„Kui me pikendasime tootmispiirangute lepingut 2018. aasta lõpuni, siis me tõesti rääkisime sellisest võimalusest (et minna piirangutega tagasi 2016. aasta oktoobri tasemele),“ vahendab Reuters Novaki sõnu. „Kuid otsus tehakse juunis,“ lisas Novak, viidates OPEC-i ja mitte-OPECi riikide kohtumisele Viinis 22. ja 23. juunil.

Brenti toornafta hind tõusis nädalaga küll 0,8 protsenti, aga WTI kukkus 3,2 protsenti. Bensiini maailmaturu hind langes samal ajal 2,9 protsenti, 748 dollarini tonnist.