Tark rõivas hätta ei jäta

“Tegemist on superkostüümiga, mis aitab jälgida ohtlikke olukordi, reageerida neile õigel ajal ja teeb ka kõnetuvastuse kaudu töö tegemise lihtsamaks,” kiidab Protex Balti AS müügijuht Urmas Reins­berg.

Ettevõtte kahest tootmiskompleksist üks asub Pärnus, kus nendega samas hoones asuva spordirõivate tootja Trimtex Baltic OÜga on koostööd tehtud aastaid.

“Oleme nende õmbluspartner, teeme neile alltöövõttu, nemad toodavad erinevaid spordirõivaid. Ühes majas asumine tähendab igapäevaselt sama tarneahelat, inimesed saavad suhelda ja lahendada jooksvalt probleeme,” selgitab Reinsberg.

Ta tutvustab Protex Balti ühte viimase ajas suurimat arendusprojekti, mis sai alguse kolm aastat tagasi koostööst Norra teadusasutusega Sintef. Eesmärk oli luua sealsetele kalakasvatajatele sobiv, kerge ja vastupidav töörõivas. Käidi tutvumas töötajate tingimustega ja räägiti valdkonna inimestega. Koos emaettevõttega Norrast arendati seeläbi kaubamärgi Ragnarok töörõivad, mis on olnud tootmises kolm aastat.

“Selle aja jooksul oleme saanud kliendilt tagasisidet, et rõival võiks juures olla tark funktsioon. Eelmise aasta lõpus oli võimalus tutvustada oma ideed Eesti IKT klastrile,” meenutab Reinsberg ja lisab et koostöös klastri ettevõtete ja TTÜga võetigi eesmärgiks “targa töörõiva” arendamine.

“Funktsioonid sisendina tulid Norra kalakasvatajatelt, mida nii töötajad kui ka nende ülemused arvasid, lisaks kogusime infot ettevõtetelt, kes pole küll kalakasvatajad, kuid töötavad merel sarnastes tingimustes. Valmis mitte töörõivas pelgalt merele, vaid selline, mis sobib ka teistesse tööstusharudesse.”

Katsetused merel

Ragnarok 2.0 tootearendus käis müügijuht Reinsbergi sõnul kiirelt. Probleeme asuti kaardistama 2017. aasta kevadel.

 

“Paari kuu jooksul sai selgeks, milliseid probleeme tuleb lahendada, et olla prototüübiga valmis septembriks.”

Tehnilised lahendused, mis rõivale külge lisati, tulid IKT klastrilt, Estronics klastrilt ning TTÜ-lt. Koostöös TTÜga integreeriti sensorid ja tehnilised seadmed rõivasse ning kõike katsetati merel, veendumaks, et reaalsetes tingimustes kõik sensorid toimivad.

“Praeguseks oleme loonud töötava prototüübi, järgmine samm on see, et koostöös klientidega arendame toodet edasi nii töökindluse kui disaini osas,” selgitab Reinsberg, kui küsida, kas töörõivas on valmis või täiendatakse seda mingil moel veel edasi.

Järgmisel aastal on tema sõnul plaan jõuda kommertstootmiseni. Ta ütleb, et ettevõttel pole numbrilist eesmärki, mitu ülikonda järgmisel aastal müüma peaks, vaid eesmärk on arendada toode väga heaks.

Reinsberg räägib, et lisaks töötaja kaitsmisele ja tööohutuse tagamisele pakub nende tark rõivas töötajale ka töö tegemise lihtsustamist. Töötaja saab vajaliku info öelda tööolukorras kõvasti välja, mis läbi kõnetuvastuse jõuab tekstina arvutisüsteemi, mille töötaja seejärel üle kontrollib ja sobivuse korral kinnitab ja käiku laseb. “ Lahendus jätab ära paberitöö ja pakub töötajale lisaväärtust.”

Töötaja võimalikku kukkumist mõõdavad kiirendussensorid. GPS-süsteem annab teada, kus töötaja kukkumise hetkel asub. “Süsteem näitab selle hetke ära, kus kukkumine juhtub. Tema ülemus või vastutav töödejuhataja saab seejärel kohe aru, kas ta on püsti tõusnud ja edasi liikunud või on juhtunud õnnetus.” Kui ta on kukkunud näiteks üle parda, saavad jälgijaid teada, see kukkumise koht on fikseeritud ning vähendab kõvasti hilisemat otsimispiirkonda.

Lisaks on rõival ka turvavalgustus ehk signaallamp, mis hõlbustab pimedas õnnetusse sattuja leidmist. Kehatemperatuuri mõõdavad temperatuuriandurid.

Plaanib osta uusi seadmeid

Reinsberg tunnistab, et Protex Balti on oma tootmistehnoloogia digitaliseerimisega usinasti ametis. “Vaatame ja otsime ka ise, kuidas muuta oma tootmine efektiivsemaks. Seadmed on silmapiiril, mida on vaja hankida, et olla tulevikus suutlikud ka edaspidi tarka toodet valmistama ning ka kliendile tootearenduspartneriks olla.”

Tuleviku tööstuse töörõivas peaks Reins­bergi hinnangul olema funktsionaalne, mugav, kerge, vastama töötingimustele. Rõivas kui selline on töövahend, mille sisse annab ka tarka tehnoloogiat integreerida, on ta kindel. “Kui mõtelda ka targa töörõiva peale, siis on seal hädavajalikud funktsioonid, mis muudavad töö tegemise kergemaks ja pakuvad lisakaitset. Säärast rõivast suudame me Protexis teha ja nüüd on tähtis ka see, mida me selle teadmisega teeme – kuidas lahendust müüme.” 

Reinsberg ütleb, et ettevõttes ollakse sellega arvestanud, et targa töörõivaga turule tulles ilmub välja ka konkurente, kes sarnast lahendust pakuma asuvad. “Kokkuvõttes on see OK, aitab turul säärase tootega harjuda ja selle eelistest aru saada.”

Arendusprotsess nõuab koostööd

Tootearendus oli Protexis müügijuhi sõnul edukas, kuna midagi olulist ei jäetud viimaseks hetkeks, lõppu jäi vaid sensorite kostüümi integreerimine. “Kes olid seotud – üks ettevõte Wazombi Labs kirjutas äpi, Tallinna Tehnikülikooli poolt tuli algoritm, mille kaudu info läks mobiiliäppi ja sealt juba Ericsson Voyager keskkonda. Koostöö erinevate firmade vahel oli arenduses kriitilise tähtsusega, tähtis oli see hästi käima saada,” jutustab müügijuht ja vastab veidi keerutades, kas lisapartnereid veel juurde vajatakse või mitte. “Otseselt pole vaja, aga see on lähiaja küsimus, kas olemasolevad partnerid jätkavad või tuleb veel kedagi leida.”

Tema kinnitusel olid ka Protexi omanikud tootearendusega rahul. “Nende poolt saime kinnituse, et oleme õigel teel, kui alustasime klientidest ja nende vajadustest.”

Koostöö teadusasutuste ja ettevõtete vahel on Reinsbergi sõnutsi Protexi seisukohast igapäevane.

“Proovime olla hea koostööpartner ka teadusasutustega ja loodame sama ka vastupidi. Meil on mitmesuguseid ideid, mida oleme saanud tänu Tehnikaülikoolile ellu viia, koostöö on hea ja julgen öelda, et see ka jätkub,” kinnitab ta.

“Turul üldiselt paistab küll, et mõned sektorid teevad rohkem teadusastustega koostööd, teised jälle vähem. Usun, et ettevõtted võiksid olla rohkem innovatiivsed ja sääraseks tööks valmis. Meie Protexis küll näeme, et koostöö on edu alus,” leiab Reinsberg.

 

Rootsi äriauhinna võitjad

Kumu kunstimuuseumis anti oktoobri alguses rahvusvahelisel konverentsil välja Rootsi Äriauhinnad. Võitjad kuulutati välja kolmes kategoorias ning ühe neist pälvis ka Protex Balti.

Üheksandat korda väljaantava Rootsi Äriauhinna tehnoloogilise innovatsiooni kategooria preemia pälvis Protex Balti. Lisaks said jätkusuutliku kasvu kategoorias auhinnatud Saaremaal tegutsev rahvusvaheline elektroonikatootja Incap Electronics, aasta noore ettevõtja tiitliga pärjati tarkvaratestimise platvormi ehitava Testlio asutaja ja tegevjuht Kristel Kruustük.

Rootsi Kuningriigi suursaadiku Anders Ljung­greni sõnul pälvisid tänavu tunnustuse oma valdkonna tipud, kelle tegevus ulatub ka Eestist väljapoole. “Äriauhinna eesmärgiks on tunnustada neid, keda iseloomustavad Rootsi ettevõtluskultuuriga ühised väärtused nagu rahvusvaheline koostöö, innovatsioon ja panus ühiskonda,” lisas suursaadik.

Ettevõtluskonkurss Rootsi Äriauhind käivitati 2006. aastal Leedus. 2009. aastal esimest korda Eestis korraldatud konkurssi korraldavad Rootsi Eksportnõukogu ja Rootsi Suursaatkond Eestis.

Üritust toetavad Ericsson, Volvo Trucks Estonia, Telia, AJ Tooted ja Rootsi Kaubanduskoda.