ABB juht Jukka Patrikainen: õpin eesti keelt järjekindlalt

Aprillis teatas ABB, et alates 15. maist saab Baltikumi juhiks Jukka Patrikainen ja senine juht Bo Henriksson suundub pärast 36 aastat ettevõttes pensionile. 36 aastast üle poole ehk 25 oli Henriksson ABB juht. “Pärast 25 aastat ettevõtte Balti riikide juhina on sobiv aeg anda teatepulk edasi ja pühenduda rohkem isiklikule elule. Vaatamata juhivahetusele jätkame kindlalt uue strateegia elluviimist,” ütles Henriksson kevadel pressiteate vahendusel.

“Ootan huviga uut väljakutset, et jätkata koostööd kolleegidega Balti riikides ABB pikaajalise konkurentsivõime ja väärtuste suurendamiseks, sealhulgas meie uue strateegia edukaks rakendamiseks. Keskses rollis on jätkuvalt meie kliendid,” kommenteeris Patrikainen kevadel.

30. novembril 2017 konverentsil Tööstuse Äriplaan 2018 esinev Jukka Patrikainen alustas ABBs 1997. aastal Soomes, kus ta vastutas juhtimise ning operatiivse tegevuse eest müügi- ja korrashoiuvaldkonnas. 2013. aastal alustas ta tööd korrashoiuteenuste juhina Balti riikides. 2015. aastal nimetati Patrikainen ABB Balti riikide müügi- ja korrashoiuteenuste juhiks. Patrikainenil on energeetikaalane kõrgharidus Kotka Ülikoolist.

Jukka Patrikainen, võtsite kevadel Bo Henrikssonilt teatepulga üle ja olete umbes pool aastat ABB Balti riikide juht olnud. Kuidas uues ametis kohanenud olete?

See on olnud suurepärane aeg, kindlasti on aidanud palju kaasa, et ettevõte on mulle tuttav, sest olen siin töötanud 20 aastat.

Milliseid muudatusi olete ettevõttes selle ajaga teinud ja mis seisab veel ees?

Me arendame ABBd pidevalt, et vastata klientide vajadustele. Muutused ja arendamine on tänapäeval üks tegevuse osa kõigil ettevõtetel, meie jaoks on peamine, et teeme seda süstemaatiliselt ja kaasame sellesse kõik oma töötajad.

Bo Henriksson valiti kevadel ka parimaks juhiks. Kuidas eelmist juhti kirjeldaksite?

Bo oli ABB Grupis üks pikima karjääriga juhte. See ütleb kõik.

Mida Bo Henriksson teile õpetanud on? Kas küsisite nõu ka millegi konkreetse kohta, kui juhtimise üle võtsite?

Me tegime Boga koostööd neli aastat – niipalju olen töötanud Eesti ABBs –, seega oli meil aega arutada kõiki teemasid ja teha koostööd mitmetel tasanditel.

Muide, Bo Henriksson räägib ka eesti keelt ja kuulsin, et ka teie oskate eesti keelt. Kuidas keeleoskust ise hindade?

Õpin eesti keelt järjekindlalt, alates tänavusest aastast eraõpetaja käe all – ta aitab mind, et omandaksin teie keele kogu tema ilus ja nüansirikkuses.

Palun analüüsige korra Eesti tööstuse hetkeseisu. Mis karjub parenduste järele ja mis on väga hästi?

Eesti tööstussektor on üsna väike, kuid kindlasti arenguvõimeline. Tean, et praegugi on planeerimisel suuri investeeringuid. See on positiivne märk, kuid me vajame neid rohkem. Tööstus on valmis kaasa tulema ja looma uusi ärivõimalusi kõigile sektoritele. See tagab stabiilsuse ja avab uksed maailmaturule.

Riik on viimasel ajal teinud erinevaid muudatusi ja teravam teema on olnud näiteks maksupoliitika. Kuidas teile see kõik tundub?  Kas Eesti on oma konkurentsieelist ehk lihtsat maksusüsteemi rikkumas või me vajamegi muudatusi?

Iga ettevõte peab oma konkurentsivõimekuse ise looma. Turg näitab, kuidas see on õnnestunud. Kuid kindlasti on kõigi jaoks hea, kui on olemas avatud dialoog.

Milline on olnud teie hinnangul riigi tasandil parim otsus ja milline halvim?

Olen keskendunud jätkuvalt meie klientidele ning meie töötajatele ja protsessidele.

Milline on teie hinnangul Eesti ärikultuur? Kas Eestis on hea ettevõtet juhtida ja teiste ettevõtetega koostööd teha?

Kindlasti on tore näha, et üldine meelsus on positiivne ja äriettevõtlus pidevalt areneb.

Tänavusel Tööstuse Äriplaani konverentsil on üks teema ka tööandja bränding. Töötajate probleem on praegu levinud. Kui terav see probleem teie ja ABB jaoks on? Kuidas oma inimesi motiveerite ja tööandja brändi kujundate?

Iga üksiku töötaja panus loeb. Töötajad on edu võti. Me motiveerime inimesi, pakkudes neile võimalust töötada ülemaailmses ettevõttes ja areneda pidevalt. Tähtis on see, et me loome keskkonna, kus kõik tunnevad end meeskonna osana ja panustavad tuleviku ülesehitamisele.

Eesti kohta öeldakse, et meil on väga kasulikud e-teenused, kuid tööstus ja ettevõtted jäävad siin maha. Kuidas seda hindate? Millised on meie väljakutsed tööstuse digitaliseerimisel?

Digitaliseerimine ja e-teenused tulevad meie ellu järjest rohkem sisse. Eesti teeb selles valdkonnas suurepärast tööd ja seda tuleb jätkata. See on väga oluline küsimus ka ABB-le. Kuid vähemalt sama tähtis on ka “traditsiooniline” tööstus, keegi peab tootma seadmeid ja masinaid, mida internet ja digitaalühendused ühendavad. Tehniliste oskuste arendamine on tulevikus hädavajalik, maailm vajab pidevalt rohkem energiaressursse ja keerukaid lahendusi, et vähendada mõju keskkonnale.

Kuidas on läinud käima ABB aasta tagasi avatud äriteeninduskeskus?

Globaalne äriteenuste keskus on Tallinnas tegutsenud veidi üle aasta, pakkudes professionaalset ja kvaliteetset tuge ABB kontserni äriüksuste finants-, personali- ja tarneahelavaldkonna tegevustele. See on üks kuuest globaalsest äriteenuste keskusest, mis võimaldab parandada teenuste kvaliteeti ja suurendada klientide rahulolu ABB töötajate seas.

Praegu annab globaalne äriteenuste keskus Tallinnas tööd ligikaudu kolmesajale hea võõrkeelte oskusega ja kvalifitseeritud spetsialistile. Keskus on kindlasti võimekalt tõestanud oma positsiooni ühe olulise lülina ABB üleilmses võrgustikus.

 

NB! Jukka Patrikainen esineb 30. novembril 2017 toimuval konverentsil Tööstuse Äriplaan 2018. Tutvu programmiga ja registreeri SIIN.