Estanc: pehmed väärtused toovad efektiivsuse

Ettevõtte enam kui veerandsada aastat tagasi loonud Raigo Tammo (70) on firmasse aastate jooksul meelitanud ka pojad Mihkli (28), Herty (41) ja Anti (39) ning pereettevõttena toimetades on kasvanud nii tootmismahud kui tootlikkus. “Müügitulude kasv on toimunud meil pidevalt, oleme ettevõtet arendanud ilma pausideta,” selgitab praeguseks juhatuse esimehe kohuseid täitev Estanci omanik Raigo Tammo.

Eesti kobedaid majanduskasvu numbreid kommenteerides ütleb Tammo, et tuttavate ettevõtjatega suheldes selgub ikka, et “tegijad panevad kogu aeg edasi, seisma ei saa jääda!” Ta tunnistab, et mõistagi on ka üleinvesteerimises oma oht, ent igal areneval ettevõttel on loomulik, et tulemused näitavad kasvu.

Käesoleva aasta suve alguses alustas Estanc uue tehase ehitusega ning hoonekarp sai septembri alguseks kokku. Jüri Tööstusparki kerkinud tehast asutakse sisustama oktoobris ning novembri alguseks on plaanis seal juba tootmine käivitada.

Tammo märgib, et kui kerkiv tehas saab valmis, on Estancil kokku tootmispinda 15 000 ruutmeetri jagu.

“Aastavahetuse paiku sulgeme Männikul asuva ligi 3000-ruutmeetrise tehase, mis on vananenud ja ebaefektiivne. Seal on väiksemad ukseavad ja kraanade maksimum 30 tonni – Jüris on need 100 tonni. Taoliste väiksemate toodete osas on konkurents suur, pakkujaid palju, nii et tulu sealt firmale ei teki.” Seega liiguvad Männikult Jürisse ka 155 ettevõtte töötajat ning sinna liigub ka firma põhikontor.

Jürisse rajatakse Tammo sõnul ettevõtte järjekorras teine roostevaba metalli töötlev hall. “Esimeses Jürisse rajatud roostevaba metalli tootmishallis on 60-tonnise tõstejõuga kraanad ning arvasime, et sellest tõstejõust piisab, aga valdkond on nii edasi arenenud, et nüüd jääme juba kaaluliselt jänni.” Selleks oligi vaja juurde ehitada praegu valmiv 100tonnise tõstejõuga tehas.

1989. aastal sõbrale ühe väikese mahutitööstuse kolimisele Soome appi läinud Raigo Tammo, kes just sellest käigust sai tõuke Estanci loomiseks, kinnitab, et on ettevõtte 25 aasta jooksul kõik teenitud vahendid ettevõttesse paigutanud ja seda aktiivselt arendanud. “Eks nautimine jääb järgmistele põlvedele,” ütleb ta kindlal toonil ja rahulolevalt.

Pehmed väärtused kõige olulisemad

Eesti viimase aja kiire majanduskasvu osas ütleb Mihkel, et ta “tahaks” enda sõnul olla selle suhtes konservatiivne. Nii isa kui poeg ennustavad, et järgmiste kvartalite majanduskasv Eestis enam nii tempokas ei tule. Mihkel: “Tööjõu probleem on nii terav, et see takistab lähiajal arengut. Selle probleemiga peaks ka ühiskond ja riik laiemalt tegelema.”

Ettevõtte siseselt panustavad nad Mihkli kinnitusel tööjõuprobleemi leevendamiseks kõige enam pehmematele väärtustele ning meeskonnatunde loomisele ettevõttes. “Ütlen julgelt, et see on kõige olulisem üldse. Hea palk on hügieen, see peab olema, aga miks inimesed tulevad ja lähevad ettevõttesse või sealt ära, see oleneb keskkonnast,” on Mihkel kindel. “Oleme sellesse panustanud ja tegelenud sihipäraselt meeskonnatunde loomisega. Korraldame selleks näiteks mitmesuguseid sisekampaaniaid. Propageerime ka vabadust ja autonoomsust, lubame võimalusel kodukontori päevi, keegi ei mõõda stopperiga tööle tulemist ja minemist – kui sa ei tee oma tööd korralikult ja sinu kohalt hakkab kärisema, paistab see niikuinii välja.”

Selle kõrval julgeb aga Mihkel kinnitada, et palgatõus tuleb vaid siis, kui ettevõttel läheb hästi, palgatõus ei saa olla automaatne. “Olen seda kommunikeerinud ning selles osas ka mitmeid uuendusi vastu võtnud. Näiteks rakendasime ettevõttes EBITA boonuseid – kui läheb paremini, siis see jõuab see ka inimesteni, kui ei lähe, siis ei lähe.”

Sellele lisaks avaldab Mihkel Tammo lausa kergelt revolutsioonilise plaani muuta järgmise aasta lõpuks kõik palgad ettevõtte sees avalikuks. “Kui inimesed teavad oma väärtust ettevõttes, on see hea,” on ta kindel.

Tööjõu teema ning selle seos efektiivsusega on Mihkel Tammo selgitusel nende jaoks väga oluline veel seetõttu, et nende tootmises pole automatiseerimine suures mahus võimalik. “Meie tooted muutuvad pidevalt, iga projekt on praktiliselt erineva otstarbe ja suurusega, mida robotliinil ei saa toota.”

Kasvu mõistlikud piirid

Tootlikkuse kasvu osas on Estanc viimaste aastate jooksul viinud läbi protsesside kaardistamise, mille läbi on sõnastatud ühine mudel ning tänu millele on võimalik probleeme kiirelt leida ning neid ka parandada.

Isa ja poeg Tammod ütlevad ettevõtte tänavusi müüginumbreid kommenteerides, et tõenäoliselt tuleb käivet 18 miljoni jagu. “Meil ei ole vaja enam kvantitatiivset kasvu genereerida, vaid peame olema tõhusad. Tasub mõelda, mis on see piir, kus me suudame olla tulemuslikud. Mõnikord ei ole vaja pidevalt kasvada. Oleme 150 inimese ettevõte ega sea soovi siit enam oluliselt suuremaks kasvada,” on Mihkel veendunud. “Meie kõige suuremad kliendid on maailma suurimad ettevõtted, aga strateegia on otsida nende kõrvale uusi, endasuurusi kliente, kellega tekib kergemini ühise keele leidmine.”

 

Mihkel Tammo: juhtimine kui kirg

Tänasel päeval ettevõtet igapäevaselt juhtiv Mihkel Tammo ütleb, et hakkas umbes 15–16aastaselt oma perspektiivile mõeldes siduma seda isa ettevõttega.

“Mul oli selge, et meil on arvestatavad tähendusrikkad ettevõtted perekonnas ja et tahan ka ise ühte neist panustada. Pereettevõte loob ka puht pragmaatilised võimalused noorele. Annan endale aru, et võõras ettevõttes alustades ei oleks nii kiire tõus nii kõrgele juhtivale kohale olnud võimalik ning mõistagi olen tekkinud võimalusega rahul.”

Mihkel, kes veab ka Eesti Pereettevõtjate Liidus uue põlvkonna temaatikat, on näinud, et mitte kõigil pereettevõtetel pole läinud nii hästi. “Minu kirg on juhtimine. Pereettevõte lõi mulle tingimused selle nii kõrgel tasemel tegemiseks,” ütleb Mihkel, kes tegeleb ka hobiettevõtlusega spordivaldkonnas.

Mihkel tunnistab, et kuigi struktuurselt on Estanci puhul tegemist tavalise ettevõttega, on pereettevõttena tegutsedes siiski ka erinevusi ning sellel on nii plusse kui ka miinused.

“Eks meil on mingi oma dünaamika isa ja poegade vahel – kuidas meievahelised suhted mõjutavad otsuseid, mida ettevõtte suhtes teeme. Samas, meil on suur eelis võtta vastu kiireid ja tähtsaid otsuseid. Saame lähtuda vaid sellest, mis ettevõtte arengule parim, mitte siit lihtsalt raha välja võtta. Paindlikkus suurte otsuste tegemisel on suurim eelis. Aga et oleks ka objektiivset arvamust kõrvalt võtta, selleks kasutame nõukogus ka kolmandaid isikuid.”

Mihkel ja Raigo räägivad, et praegusel momendil otsitakse nõukokku veel ühte liiget, kes tunneks valdkonda, oleks eelistatult välismaalane ning kelle nõu oleks seega võimalikult objektiivne.

Mihkel jutustab, et Eesti ettevõtjate seas on praegu juhtivatel positsioonidel võitjate põlvkond, kes on valdkondade spetsialistidena olnud ise ettevõtete algatajad, teinud ohtralt musta tööd ning surunud jõuga ettevõtteid kasvule. Nüüd on aga suur hulk neist juhtimist üle andmas. “Juhtimispädevust saab Eesti ettevõtetes praegu kindlasti tõsta, hetkel on see pigem madal, aga selleks ongi vaja uut generatsiooni,” selgitab Mihkel.