Tegevjuhist tootmisjuhiks

Sten Seene sõnul sai kolme ja poole aastaga Printcenteris palju korda saadetud. Ettevõttel oli julge investeerimiskava, ehitati uusi hooneid, pandi tööle uusi masinaid ja väljakutseid jagus ka eksportturgudel. „Kuid süda ütles, et tahaks midagi uut. Tunnetasin, et minu aeg hakkas seal ümber saama ja ettevõttel oleks parem, kui tekitaksin ruumi uutele tulijatele ja ideedele,“ mõtiskleb Seene. „Loodan, et seal töötatud ajaga andsin ettevõttele palju ning ettevõtte arenguks ja kasvuks on loodud vajalikud eeltingimused.“

Alates maist on Seene Digitrükk OÜ tootmisjuht, kuid veel enne järgmisse trükikotta minekut jõudis kaaluda ka sektorivahetust, sest tundis, et trükitööstuse ärimudel justkui ei toimi enam nii, nagu see strateegilisteks muutusteks ning sektori jätkusuutlikkuse ja kasvu tagamiseks vajalik on. „Digitrükiga lähemalt suhtlema asudes sai selgeks, et trükisektoris on endiselt väga uudse ärimudeliga ning jõulise strateegilise visiooniga ettevõtteid. See meeldis mulle ning soov sektorit vahetada kadus,“ põhjendab ta.

Millist sektorit sa peale trükitööstuse kaalusid? 

Ühe variandina kaalusin energeetikat ja laual oli ka üks huvitav pakkumine. Lisaks mõtlesin ka tööstussektorist väljapoole ja pigem sellisele ametile, mis hõlmaks strateegilist planeerimist, ettevõtte ümberkujundamist ja muudatuste elluviimist. Sellised väljakutsed mulle meeldivad.

Samuti on Digitrükis omanikel suured eesmärgid, mis näevad ette kolme aasta jooksul kordades kasvamist. Seda nii müügimahtude, tootmispinna ja masinapargi osas. Ees on suured väljakutsed ja see mulle meeldib.

Praegu oled sa ettevõttes tootmisjuht?

Jah, praegu olen tootmisjuht. See vajadus tulenes sellest, et kõigepealt tuleb tootmine korda saada. Kogu tootmistarkvara, planeerimise pool ja süsteemsus. Need on nüüd paigas ja vaatame edasi. Tootmisjuhina on praeguseid eesmärke kõige parem saavutada.

Kui mais uues kohas tootmisjuhina alustasid, siis milliseid probleeme või kitsaskohti alguses kohe märkasid? Mis vajas kohe parendamist?

Eesti tootmisettevõtetes on üldiselt probleemiks raiskamine - efektiivsuse paradoks, erinevad kaod ning raiskamised. Kindlasti tuleb arendada 5S-temaatikat ehk sorteerida, seada korda, puhastada, standardiseerida.

Samas Digitrükis rakendatakse inimeste ristkasutust ja see toimib. See tähendab, et inimene suudab töötada erinevate masinatega ja võib järeltöötluses erinevaid operatsioone teostada. Ristkasutuse rakendamine tootmises on oluline, et saavutada parem paindlikkus ning lühendada tootmise läbiminekuaega. Seda eelkõige meeskonnas, kus tootmises on töötajaid kokku 12 ning vajalik on tööd jätkata puhkuste ning inimeste haigestumiste korral.

Üheks trükitööstuse eripäraks on see, et mahte ei ole võimalik ette prognoosida. Kliendid ei telli tooteid pikalt ette ning reeglina on tähtajad väga lühikesed ehk keskmiselt 2-3 päeva. Aktiivsete tellimisperioodide jooksul algavad tootmises pudelikaelad. Ühel hetkel tööd ei ole, kuid järgmisel päeval võib tulla korraga väga palju tellimusi. See on hetk, kus masinate planeerimisel ja koormamisel tuleb olla paindlik ning näiteks trüki- ja lõikurmasinas tuleb teha pikemaid vahetusi. Üheks võimaluseks on näiteks sättida vahetus selliselt, kus üks operaator alustab mitme masinaga tööd hommikul vara ning teine operaator peale lõunat. Vahetused võivad olla isegi lühemad kui 8 tundi, kuid sellisel juhul peavad need olema väga efektiivsed.

Ehk sisuliselt on Digitrükis vaja rakendada lean-meetodeid, tegeleda tööde ühtlasema jaotamisega ja panustada inimeste roteerumisse?

Jah. Lisaks sellele on suureks eesmärgiks kogu tootmise veelgi parem digitaliseerimine ehk kogu tootmisvoo planeerimine. Tarkvara peab suutma parandada läbiminekuaegasid ning vabastama üleliigsete tegevuste aega. Tootmise digitaliseerimise lõpuks peab kogu ettevõtte tarkvara olema ühtne, lihtsustama töötajate tööd ning olema süsteemselt jälgitav.

Millised su põhimõtted on? Millised head kogemused ja tõekspidamised Digitrükki kaasa võtsid?

Minu suur soov on alati see, et meeskond peab töötama ühtsena. Tootmisettevõttes tehakse häid tulemusi siis, kui kogu meeskond on kaasatud ja kõik tunnevad end vajalikuna ja motiveerituna. Seda tahan juurutada ka Digitrükis, sest vaid individuaalsetele eesmärkidele panustades ei saavutata selliseid tulemusi.

Teine oluline pool on see, et kliendi vajadusi tuleb kuulata. Palju on tootmisettevõtteid, kus kliendi soovidega ei arvestata täiel määral ning leitakse, et kliendi hinna- ja tähtajasoov on põhjendamatu. Tegelikult tuleks vaadata peeglisse ning hinnata turuolukorda reaalse pilguga. Kliendi tähtaja ning madalama hinna soov võib olla täiesti õigustatud ning ettevõtte sees tuleks seetõttu vaadata üle protsessid. Alati tuleb kriitiliselt hinnata, millistes etappides on võimalik efektiivsemalt toota, et hinnad oleks konkurentsivõimelised.  

Suur ja tähtis roll ettevõtte arengus peitub tootearendusel. Sellesse tuleb panustada koos tootmise kaasajastamisega, arendades protsesse, koolitades inimesi ning kaasajastades ettevõtte masinaparki.

Tootearendus on see, mis ettevõtte kasvule kaasa aitab ning nii käivet kui kasumit kasvatab. Tootearendus ei tohi jääda ettevõtte igapäevastes tegevustes tagaplaanile, sest siis hakatakse konkurentidega võistlema vaid hinna ja lihtsa tootega.

Digitrükk arendab eraldi toodetena lastemööblit. Mis plaanid sellega on?

Eksport on suur fookus ja seda ka lastemööbli osas. Skandinaavia on väljund – Soome, Rootsi, Norra ja ka Taani. See tootesari loodi eesmärgiga kasvatada ettevõtte käibe ja kasuminäitajaid ning eksporti. Lisaks soovitakse omatoodetega koormata tootmist ajal kui tootmises ei ole parasjagu tööd. Omatoodete kolmandaks eesmärgiks on kasutada ära tootmisjääke, mida eritellimuste puhul ei ole kergelt võimalik kasutada.

Tähelepanu all kogu ettevõtte toodete eksportmüügi kasvatamine - praegu on see ainult 10% toodangust. Soovime arendada jõudsalt oma müügitegevust ning suurendada eksporti just tootealuste, messilahenduste ning kogu POS-toodete valdkonnas.

Digitrükk osaleb lisaks EASi projektis ja meeskond on kaardistanud probleemid ning välja töötanud arenguplaani, mida hakatakse jõudsalt ellu viima. Tahame areneda n-ö trüki- ja tootmisagentuuriks, kus kliendile pakutakse vajadusel terviklahendus ja lisaks enda võimekusele koostööpartnerite lahendusi.

Mis ajaga tootmise agentuurini tahate jõuda?

Ikka kolme aastaga. Tuleb meeskonda kõvasti täiendkoolitada ja väga palju panustada müügile. Meil on juba praegu tugev partnerettevõtete võrgustik. 

Mida see kordades kasvamine täpsemalt tähendab? Käive? Kasum?

Jah, see on käibekasv 1,2 miljonilt eurolt 2,8 miljoni euroni ja seda kolme aastaga. 2019. aastal peaks käive sinnamaani jõudma.

Mida selle nimel täpselt teha tuleb? Enne oli juttu tootmispinna suurendamisest ja masinapargist.

Me peame kolima, sest masinaparki on vaja täiustada päris mitme masina võrra. Meeskond on nüüdseks juba suurendatud – minuga koos on poole aastaga neli inimest juurde võetud. See on päris palju, kui arvestada, et enne oli 17 ja nüüd 21 inimest.

Töötajate arv kasvab veelgi. Tootmise poolele on plaanus neli inimest juurde võtta ning müügi ja projektijuhimise poolele paar inimest. Kolme aasta lõpuks peaks töötajaid olema 25-30.  Samas on oluline, et tegevusi tehtaks otstarbekalt ning kõik parendused täidaks oma eesmärki. On äärmiselt oluline, et inimressurss oleks hästi rakendatud ning ebavajalikud tegevused likvideeritud.

Kas inimesi on raske leida?

Digitrüki puhul ma seda ei karda. Meil on väga hea meeskonna vaimsus, panustame töötajate heaolusse palju ning palgatase on kõrgem kui Eesti trükikodades keskmiselt. Uute töötajate valimisel on minu jaoks määraval kohal inimese isikuomadused ning väärtused. Minu jaoks ei loe niipalju kogemus - pigem on oluline, et inimene sulanduks keskkonda ja oleks multifunktsionaalne ning jagaks samu väärtushinnanguid.

Juhtivtöötajana oled ilmselt palju töövestlusi läbi viinud. Mida töövestlustel jälgid?

Töövestlustel on vaja väga palju tunnetada teist vestluspoolt ning püüda mõtestada laiemalt lahti kandidaadi vastused. Samuti hindan osades teemades oma kõhutunnet. Püüan alati mõista kas inimese CV on kooskõlas tema oskuste ja vajaliku tasemega. Sellest saab kõige paremini aru suunatud küsimuste abil. Näiteks kui otsin inimest tootmisesse, siis küsin tootmisspetsiifikast lähtudes ka küsimusi. Eestis on tekkinud tõsine tootmisspetsialistide puudus. Juba eelnevates ettevõtetes oli näha, et kui müügiosakonda ja osakonna juhi tasemele oli inimest võimalik kergemini leida, siis head ning korrektset tootmisspetsialisti on palju keerulisem leida.

Kuidas juhina töötajaid kiidad?

Ma austan töötajaid ja alati tänan neid. Reedeti enne tööpäeva lõpp tänan hea nädala eest neid, kes on sel nädalal eriliselt silma paistnud. Leian, et üks moodus töötaja tunnustamiseks ning vabas õhkkonnas vestluse pidamiseks on minna tootmisesse korraks tööd tegema. See on hea võimalus ise tootmisprotsesse läbi proovida, et aidata oma kolleegi ning mõista probleemseid kohti. See on nagu kolleegi teenindamine, kus koos töötades kasvab õlg õla tunnetus ning paraneb meeskonna vaimsus.

Vahel võivad tulla sisse suured tööd ja tekkida olukorrad, kus töötaja peab tegema ületunde või tulema tööle nädalavahetusel. Siis on eriti oluline, et töötajat alati tänada, sest sisuliselt ta tuleb ja aitab kriitilised tellimused toota ning päästab nii kogu kollektiivi. Inimest tuleb näha ja olla inimlik.

Milline olukord meil tootmisjuhtidega on? Tootmisjuhte on vist ka raske leida?

Tootmisjuhtide leidmine on tõesti kriitiline. Tallinna Tehnikakõrgkool avas uue eriala tootmine ja tootmiskorraldus, mis on väga hea. Kiidan neid selle eest! Põhiküsimus selle eriala puhul on see, kui palju nad praktikale panustavad, sest selle õppekava juures oleks oluline, et viiest päevast nädalas vähemalt kaks toimuksid tootmises. Tudengid peaksid reaalselt olema tootmisinimeste kõrval, sest nii saaksid nad tunnetuse, kuidas tootmisjuhtimine käib. Vaid teooria baasil on tootmisjuhtimist väga raske pärast tegema hakata.

Tootmisjuhi töö ei ole kerge. Sa oled lüli omaniku, tootmise ja müügimeeskonna vahel. Kui surve tuleb mitmelt poolt, siis see ei ole üldse mitte kerge roll kanda. Need inimesed, kes lähevad tootmisjuhtimist õppima, peaksid seda praktiliselt nägema.

Tootmisjuhtumine on ajas palju muutunud. Vanema põlvkonna tootmisjuhid juhivad hästi, aga nad teevad seda kogemuste põhjal ning põhifookuses on väljakutse, et töö saaks tehtud. Tehakse samuti teataval määral arendustööd, kuid seda tuleks teha suuremalt ning tänapäeval on vajalik arendada tootmise kõrval samuti IT-süsteeme ning ühendada kõik ettevõtte protsessid ühte süsteemi. Selles osas peab tootmisjuht olema ka innovatsioonijuht.

Kui me räägime trükinduse eripärast ja vaneme põlvkonna tootmisjuhtidest, siis tegijad selles vallas on olnud just naised.

Mitmed trükikojad Eestis on sellised, kus tootmine seisab naiste õlgadel. Nendest paljud on suutnud aastaid väga edukalt tootmist juhtida, kuid hetkel on käimas põlvkonnavahetus, kus endised tootmisjuhid minemas pensionile. Siin on trükikodade juhtkondadel suur roll, leidmaks nende asemele uusi ning võimekaid tootmisjuhte.

Kas sa võtad tööd „koju kaasa“?

Teatavaid töid tuleb ikka kodus teha, kuid probleeme koju pere juurde kaasa ei võta. Mingi aeg sõlmisin endaga rahu. Tervis hakkas käest minema, võtsin asju liiga hinge. Pikemaid päevi tuleb ikka ette, aga püüan töölt ära minnes muules mõelda. Perest ja spordist on abi ja tegelen ka muusikaga - mängin trompetit. Pere ja hobid on minu jaoks olulised, sest ilma oled läbi igas mõttes – nii kodus kui tööl.

Töötasid Printcenteris kolm ja pool aastat. Öeldakse, et inimene peaks olema ühes kohas maksimaalselt viis aastat. Jagad sa seda arvamust?

Arvan, et see sõltub töökohast ja enda tahtest ning pead ära tunnetama selle, kui palju suudad veel panustada. Kui tunnetad, et vaja on uut väljakutset ning oled oma mõtetega ning võimalustega olemasolevas ettevõttes kinni jooksnud, siis ei tasu ettevõtte arengut pidurdada ja pigem tuleb teha vahetus. Oma südame häält tasub kuulata ning ta juba kuidagi teab, mida sa tegelikkuses oma elus soovid saavutada. Samas arvan, et inimesed ei tohiks väga tihti vahetada töökohta – pikaaegseid plaane saab teostada vaid siis kui on stabiilsus ning aeg selle teostamiseks.

Järjepidavus on minu silmis kõikide organisatsioonide arendamisel väga oluline. Seda on minu silmis paljudel organisatsioonidel puudu, mida näeme samuti riigi tasandil. Koalitsioonide vahetumisega muutub palju ja uus koalitsioon teeb alati kõike teisiti. Mina seda õigeks ei pea. Loomulikult peab toimuma pidev areng ning tegevused ja suunad peavad muutuma. Kuid siinkohal tuleb arvestada sellega, et järjepidavus on oluline ning teatud pikaajalised eesmärgid tuleks lõppkokkuvõtteks ikka rakendada ning ellu viia.

Kas jälgid kandidaatide CV-sid vaadates ka seda, kui tihti on ta töökohta vahetanud?

Ikka jälgin, kuid mitte viie aasta lõikes. Pigem võiks ta ühes kohas olla kaks-kolm aastat. Jälgin ka seda, kuidas CV tervikuna töökohtade ja seal oldud aegade lõikes jaguneb.