- pollumajandus.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- ehitusuudised.ee
- personaliuudised.ee
- ituudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- aripaev.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- finantsuudised.ee
- palgauudised.ee
- raamatupidaja.ee
- kinnisvarauudised.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Spordirõivaste tootja Trimtex investeerib 4 miljonit uude tehasesse
Trimtex Baltic OÜ juhi Maiu Antsmaa sõnul oli juba paar aastat tagasi näha, et praegune pind ei ole piisavalt suur, et järgida strateegiat, mis näeb igal aastal ette 10% käibekasvu ja turgude laiendamist. Praegune tootmispind ei võimalda osta uusi tootmisseadmeid ega laieneda.
Praegu kasutab ettevõte rendipinda, mis asub Pärnus Haapsalu maanteel. Tegemist on endise Marati majaga, kus Trimtexi käsutuses on 3000 ruutmeetrit tootmispinda. Uus Loode-Pärnu tööstuskülla rajatav hoone on pea kaks korda suurem. “Uus maja on praegu projekteeritud suurusega 5600 ruutmeetrit ja see on planeeritud reserviga. Samuti on see projekteeritud nii, et vajadusel saab juurde ehitada,” ütles Antsmaa Tööstusele. Tema sõnul on ettevõtte norralastest omanikud arutanud ka võimalust rajada samasse hoonesse Euroopa Liidu sisene logistikakeskus.
MIs on mis
Trimtex Baltic OÜToodab spordirõivaid. Valikus neli peamist kollektsiooni: orienteerumine, jalgrattasport, murdmaasuusatamine ja kergejõustik. Materjal tuuakse Aasiast ja Euroopast.Asutatud 2008Omanik Trimtex Sport AS, 1976. aastal Harald Auglandi poolt Norras asutatud ettevõte.Tootmispinda praegu 3000 ruutmeetrit, ehitatavas uues hoones 5600 ruutmeetrit. Kolitakse sügisel.Käive 2016. aastal 9,2 mln, aasta varem 8,4 mln eurot.Kasum 2015. aastal 1,2 mln eurot.Töötajaid 92
Kui praegust pinda renditakse, siis uus hoone hakkab kuuluma ettevõttele. “Mõttes oli ka rentimine, omanikud kaalusid kõiki variante. Kuid oma hoone Loode-Pärnu tööstuskülas oli soodsaim lahendus,” sõnab Antsmaa.
Uude tehasesse ja sisustusse investeerib ettevõte Antsmaa sõnul kokku ligi neli miljonit eurot. Ehitus käib – märtsi alguses pandi hoonele nurgakivi. “Maja valmib augustis ja kolima hakkame septembris. Mul on hea meel, et omanikud sellise otsuse tegid. See, et nad on valmis Eestisse investeerima, näitab usaldust.”
Tootmine nutikamaks
Suuremasse tehasesse kolimine ei tähenda Antsmaa sõnul sugugi seda, et kohe on vaja ka uusi töötajaid. “Meie põhi-eesmärk ei ole inimesi juurde võtta, vaid olla tegemistes efektiivsemad. Trend on see, et sotsiaalmaksu maksame järjest rohkem. Eesmärk on pakkuda meie enda tublidele töötajatele õiglasemat töötasu läbi tootlikkuse tõusu,” põhjendab ettevõtte juht.
Töötajaid palkab ettevõte vajadusel siiski juurde. “Meil on palju käsitööd ja inimesi on ikka vaja, mitte ainult masinaid. Võib-olla 2018. aastal võtame juurde kuni kümme töötajat,” avaldab ta.
Antsmaa sõnul on Trimtexil edaspidi plaanis investeerida ka uutesse seadmetesse. “Mitte küll 2017. aastal, aga meil on layout’id tehtud selle järgi, mida ja kuhu saab järgnevatel aastatel mahtude suurenemisel juurde soetada,” sõnas ta.
Lisaks analüüsitakse praegu võimalusi, kuidas tootmist nutikamaks muuta. “Tehnoloogilised seadmed ei olegi number üks, sama oluline on tehnoloogilised lahendused. Kui rääkida tootmise efektiivistamisest, siis pooldan kaotada käsitsi andmete sisestamise. Oleme oma koostööpartneritega arutanud mitmeid võimalikke lahendusi. Siin on märksõnaks tööstuse digitaliseerimine,” ütleb Antsmaa. “Kui räägime tootmisest ja tellimuste portfellist, siis meie põhimaht on eritellimused ja -lahendused. Klient saab tellida täpselt sellise disainiga tooted, nagu ta soovib. Tellimused on väikesed, keskmine tellimuse kogus on 15 toodet. Nende haldamist saab praegusega võrreldes kindlasti nutikamalt teha. Tootmisaeg on meil praegu neli nädalat.”
Antsmaa sõnul peavad tellimuste planeerimine ja jälgitavus olema väga head. “Üheks võimaluseks on kasutada tellimustel RFID tunnuseid ning tehtud tegevused saab reaalajas serveris kajastatud. Lugejateks saavad olla nii töökohapõhised või ukseavas olevad lugejad,” märgib ta. “See, millega turul tugev olla, on kiirus ja kvaliteet.”
Pärnu kui hea keskkond tööstusele
Kui hästi end üks tööstusettevõte Pärnus tunneb? “Jah, linnas, kus number üks on spaa ja turism?”, muigab Maiu Antsmaa. “Tegelikult päris hästi. Eriti siis, kui linna poolt tuleb selliseid signaale, et meil ei ole ainult turism, vaid vaja on elada ka talvel ja hästi elada. Toetust on,” tõdeb Antsmaa.
“Pärnumaal on palju tugevaid tööstusettevõtteid. Käes on aga see aeg, mil tööjõudu napib,” tunnistab Antsmaa. “Kuid see on vist igal pool nii.”
Tema sõnul ongi tekstiilitööstuse peamised mured seotud tööjõuga. “Teatud perioodidel on puudus erialaspetsialistidest ja kui siit veel edasi minna, siis meid mõjutavad otseselt ka oskustöölised õmblusettevõtetes. Meil on suur maht ja igapäevaselt õmbleb meie toodangut ligi 100 õmblejat, lisaks muu teenindav personal. Seega on väga oluline, et oleks juurdekasvu,” sõnab Antsmaa. Trimtex ostab õmblusteenust sisse alltöövõtuna.
Kommentaar
Maiu Antsmaa: tööstus ehmatab
“Sõna tööstus või tootmine võib lapsevanemaid ja noori ehmatada. Tänapäevane tööstus on põnev ja väljakutset pakkuv. Praegu soovin, et oskaksime paremini turundada nii tööstusi kui ka koolides õpetatavaid erialasid. Võib-olla see aitaks noortel teha õigemaid otsuseid tuleviku jaoks,” ütleb ta.Tegemist on Antsmaa hinnangul siiski probleemiga, mis hõlmab kutseharidussüsteemi laiemalt. “On väga tavaline, et noored lähevad gümnaasiumisse ja sealt edasi ülikooli. Seejärel ootavad nad, et neil oleks ootamas väga head töökohad. Aga väikese erialase praktikata on vabade töökohtade valik väike. Vahel juhtub, et minnakse pärast kõrgkooli ka kutset õppima, et elus paremini läbi lüüa. See võiks olla vastupidises järjekorras. Kutset õppida ei ole ju häbiasi ning siin ongi küsimus selles, kuidas kutse- ja gümnaasiumiharidust integreerida. Käeline oskus on oluline nii noormeestel kui tütarlastel.”
“Koolides ei ole gruppe, kuhu noored sooviksid minna. Rätsepaks natuke ikka minnakse, aga rätsepad ei tule üldjuhul tööstusesse õmblema. Samas, praeguses rõivatööstuses on vaja nii õmblejaid kui spetsialiste, kes oskavad õmblustehnoloogiat ning seadmeid kasutada. Rõivatööstuses on tehnoloogia ja seadmed järjest nutikamaks muutunud,” mõtiskleb Antsmaa ja lisab, et aeg-ajalt on vaja ka erialaspetsialiste, näiteks tehnolooge, konstruktoreid ja juhte. “Ma arvan, et teistes ettevõtetes on samamoodi, et keskastme- ja esmatasandi juhtide arendamine on fookuses. Tänavalt neid ei leia. Üks on olla hea spetsialist ja teine on see, et nad oleksid ka head meeskonnajuhid.”
Norralaste ja eestlaste klapp on hea
Trimtex tähistas mullu oma 40. aastapäeva. Ettevõtte omanikud on norralased ja emaettevõte asub Lõuna-Norras.
“Tegemist on pereettevõttega. Omanik Harald Augland oli ise orienteeruja ja nägi, et turul on olemas nišš. Ta hakkas orienteerumisklubidele rõivaid pakkuma,” tutvustab Trimtex Baltic OÜ juht Maiu Antsmaa ettevõtte ajalugu.
Trimtex tootis aastaid ainult Norras, kuid hakkas 1990. aastatel koostööd tegema ka Eesti ettevõtetega. Nad ostsid sisse teenust Ida-Virumaa õmblusettevõtetelt, lisaks ka tootearenduse teenust. 2006. aastal hakkasid omanikud mõtlema juba suuremale sammule ehk tütarettevõtte asutamisele. Tütarettevõte asutati 2008. aastal. Samal aastal teatas Marat, et lõpetab erinevates linnades tootmise. 2008 aastal alustas Pärnu Marati majas tootmist Trimtex ja ainult nelja töötajaga.
“Alustasime väikeselt. Mul on olnud võimalus olla selle ettevõtte arengu juures. Omanikud on öelnud, et pärast tehase rajamist nende müük kasvas ja nad suutsid pakkuda toodangut rohkem ja kvaliteetsemalt,” meenutab Antsmaa.Tema sõnul meeldib ettevõtte norralastest omanikele Eesti väga. “Nad on ka öelnud, et tegelikult norralastele sobib eestlastega töötada. On sellist põhjamaist hoiakut, nad hindavad eestlaste töökust,” ütleb ta.
Mis edasi saab?
Antsmaa sõnul on kõik aastad alates tütarettevõtte asutamisest möödunud suure töötähe all. “Vahepealsetel aastatel tegime suuri gasellihüppeid. Meie jaoks oli tavaline 30protsendiline käibekasv. Kogu aeg oli inimesi juurde vaja, kogu aeg oleme arendanud ka tehnoloogiat,” ütleb Antsmaa.
Viimased paar aastat on ettevõtte käibekasv olnud stabiilselt 3–4% juures. “Sellistel stabiilsetel aegadel ongi hea vaadata sissepoole. Vaadata üle protsessid ja võimalused, kuidas asju paremini teha.”
2017. aastaks prognoosib Antsmaa 4–5% käibekasvu. Edaspidi planeerivad omanikud 10% kasvu.
TOODANG LÄHEB LÕVIOSAS ROOTSI JA NORRASSE
Pärnu tehas on Trimtexi ainus. “Müügiosakond asub Skandinaavias ja kõik tellimused saadetakse meile, kus planeeritakse materjalid ja tootmine,” räägib ettevõtte juht Maiu Antsmaa.
“Kui räägime tootmisosakonnast, siis kohapeal lõikame ja trükime ning saadame seejärel tellimused edasi õmblusega tegelevatele koostööpartneritele,” kirjeldab ta. Tootearendusega tegeleva 20 töötaja igapäevane ülesanne on uute toodete väljatöötamine ja graafilise disaini arendus. Pärnu spetsialistidel on tihe koostöö müügiosakonnaga ja Norras oleva tootejuhiga.
Jaemüüki Trimtexi toodang ei jõua. “Meie põhimüük on B2B ehk otse klubidele ja ettevõtetele. Paar aastat tagasi tehti otsus, et suurendada ka online-müüki. Kui üldse jaemüügist rääkida, siis vaid online-müügi tasandil,” märgib ettevõtte juht ja lisab, et spordipoodidele pole kavas müüma hakata.
Umbes 90% toodangust ekspordib ettevõte Norrasse ja Rootsi. “Eestis on kliente, aga mitte palju. Eesti turg on vaid mõni protsent. Lisaks müüme ka Taani ja Soome turgudele. Nendes riikides on meil ka müügimehed olemas,” selgitab ta.
Seotud lood
Loode-Pärnu tööstusalal on ehitustööd lõpusirgel osaühingu Trimtex Baltic uues vabrikus.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Toidu- ja joogitootjad tegelevad korraga mitme väljakutsega
Üritused
Hetkel kuum
Loodetavasti saab ka maksuvõlg pankrotimenetluse käigus tasutud
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele