Tammiste: renditöötajana töötamine on paljude jaoks viimane, mida kaaluda

Kui Eesti tööturgu üldisemalt vaadata, siis millise tervise juures see on? 

Oleneb, mida me terviseks peame. Töötus on ju olematu, uute töötajate palkamiseks on vaja väga tugevat tööandja brändi, professionaalseid juhte, häid töö- ja palgatingimusi. Ettevõtted konkureerivad tööjõu pärast omavahel väga tugevalt. Töötajate surve palkade tõstmisele on suur, kuid tootlikkus ei vasta sellele. Nii et tööandjatel on väga keeruline endale väga häid töötajaid leida. Kõige odavam tee on mõelda oma juhtimiskultuurile, sellele, millise  tundega teie inimesed tööl käivad. Värbajana ütlen, et kandideerijate peamised küsimused on ettevõttes valitseva tööõhkkonna kohta. Ja sellega meil liiga hästi pole. Koolitage oma juhte!

Millised on need valdkonnad, kus tööjõupuudus on kõige suurem? 

See sõltub sellest, millisest piirkonnast me räägime. Heade oskustega usaldusväärse ja mõtlemisvõimelise töölise leidmine on raske kogu Eestis. Ettevõtlikumad on leidnud töö piiri taga. Tootmine läheb järjest keerulisemaks, nõudmised töötajatele pidevalt kasvavad. 

Millistes valdkondades tööjõudu suisa üle on?  

Ma ei tea, kas üle, kuid suurimad konkursid on ikka assisteerivatele töökohtadele. Kui rääkida juhtidest, siis mida rohkem tipu poole, seda tugevamaks lähevad konkursid. Paljud kogemustega juhid peavad arvestama, et uus põlvkond astub kandadele. 

Kui palju kohtate oma töös ettevõtjaid, kes ütlevad, et neil pole tööjõu leidmisega mingeid probleeme? 

Meie büroo poole pöördutakse ikka siis, kui on probleeme. Jah, see võib tähendada ka seda, et lihtsalt pole aega uue töötaja otsimisega tegelda, või soovitakse seda professionaalselt läbi viia. Meil on Eestis ka piirkondi, kus seoses suure tööandja kadumisega on palju töötuid. Möödunud aastal otsisime Haapsallu tootmisettevõttele töölisi, PKC oli koondanud oma inimesed, seal oli tõepoolest tublisid töölisi, kes kogu hingest tööle tahtsid tulla, väga palju. Samas oli sinna juhtide leidmine keeruline – paljud tegijad on Tallinna kolinud.

Milliste meetmete abil tööjõuprobleeme üldse leevendada saaks? 

Me peame mõtlema, kelle seast valida on. Kõige lihtsam on muuta suhtumist näiteks 50-aastatesse. Sageli jäetakse vanuse pärast head kandidaadid kõrvale. Ikka otsitakse kaasaegsete oskuste ja pealehakkamisega noort. Kindlasti on mõistlik rakendada paindlikku tööaega, kus vähegi võimalik. Nii saavad väikeste laste vanemad või üliõpilased, kes mingil põhjusel kogu päeva tööl olla ei saa, siiski rakendust. Me peame õppima kõiki, kes tööd tahavad teha, tööle rakendama. Tööandjad ju teavad, et mitte nemad ei vali töötajaid, vaid töötajad valivad neid. Kas vastavad tööpakkumistele, kas peale kohtumist ka tööle tulla tahavad ja tööl olles – kui kaua nad seal töötada soovivad.

Mõned ettevõtted ütlevad, et renditööjõu tase ei vasta ootustele. Kui arvestatav meede on Eesti ettevõtete jaoks renditööjõud? 

Meil ei ole seda kultuuri, et hakkangi renditöötajaks, see on põnev võimalus erinevates ettevõtetes end proovile panna. See on siiski enamusele viimane võimalus, mida nad kaaluvad. Soovitakse kuuluda kollektiivi, kus ma tean, millist käitumist minult oodatakse, tunnen neid inimesi. Töö on enamat kui raha teenimise koht. Inimeste jaoks on head suhted kolleegidega väga tähtsad. Renditöötajad tunnevad end sageli võõrastena, keda kasutatakse ajutiselt. Õppigem renditöötajaid paremini kohtlema, ehk siis aja jooksul see ka muutub.

Millised on turutrendid seoses välismaise tööjõu kasutamisega? Kas Eesti ettevõtjad vaatavad aina enam piiri taha? 

Teatud valdkonnad teevad seda juba ammu – IT sektor, disainiagentuurid. Paraku ei ole meie palgad muu maailmaga konkurentsivõimelised. See seab paljudele piirid ette. Ka on sageli keeleprobleemid – tahetakse ettevõttes eesti keelega hakkama saada, inglisekeelse dokumentatsiooni ja suhtluskultuuri loomine pole kõikidele jõukohane.

Kas on Eesti ettevõtjatel on välja kujunenud ka n-ö lemmikriigid, kust tööjõudu värvata? Palju räägitakse Ukraina inimestest, konverentsil on näide ka Rumeenia tööjõu kasutamisest. 

Jah, Ukraina keevitajad olevat klass omaette. Usun, kõikjal on väga tublisid töötajaid ja lorusid, see ei sõltu rahvusest. Meil on tõenäosem palgata riikidest, kus elatustase on madalam. Kuid siis peab arvestama, et juhtidel tuleb ka töökultuuriga tööd teha.

Mida tööstused robotiseerimisest räägivad? Kas see on meie tööjõuprobleemide taustal võimenduv trend? 

See on trend, mis tuleb niikuinii. Paljud tööd, kus häid oskusi vaja pole, kaovad. See on aja küsimus.

NB! Omanimelise konsultatsioonibüroo Tammiste Personalibüroo juht Sirje Tammiste modereerib 13. detsembril Äripäeva teemaveebi Tööstusuudised.ee korraldatavat konverentsi „Kuidas lahendada tööjõukriisi tööstuses?“. Konverentsile saab registreerida SIIN.