Stera laieneb ja toob juhtmetootmise Soomest Eestisse

Stera tütarettevõte Stera Saue AS kolib 2019. aasta alguseks kogu Sauel asuva tootmise Tallinna piirile Allika tööstusparki. Selleks on ettevõte sõlminud eelkokkuleppe parki arendava Harju Elektriga.

Stera Saue tegevjuhi Veiko Vaheri sõnul toimub kolimine kahes etapis. „Pinnasetöid juba tehakse ja esimene etapp peab valmis olema 2017. aasta suve alguses. Esimeses etapis tuleb meile sinna tootmispinda 3400 ruutmeetrit ehk sellel ajal jääb veel alles ka meie Saue tootmine,“ ütles Vaher. 

Teises etapis valmib pisut üle 4000 ruutmeetri tootmispinda. „Koos olmeruumide ja tootmispinnaga tuleb meile kokku 8400 ruutmeetrit ja kõik see peaks valmis olema 2018. aasta hilissügisel, nii et aastavahetuse seisuga viime kogu tootmise Sauelt uude tehasesse,“ avab Vaher ettevõtte plaane.

Esimeses etapis viib Stera Allika tööstusparki lehetöötluse, painutuse ja selle poole. Sauele jäävad kuni teise etapi valmimiseni suured tooted, mis vajavad laseriga lõikamist, keevitamist, komplekteerimist ja värvimist.

Vaheri sõnul on laienemist kavandatud juba poolteist aastat, sest mahud on kasvamas. „Kui me Eesti üksuse tooteportfelli vaatame, siis meie klientide hulk ei ole suur. Teenindame 8-10 klienti, aga samade klientide uued soovid, nõudmised, tellimused on põhjus, miks ehitame. Tippaegadel oleme töötanud neljas vahetuses ja see tähendab, et juba füüsiliselt ei ole võimalik olemasoleval 5000 ruutmeetril enam toota,“ põhjendab Vaher ja lisab, et samas on täiesti elementaarne, kui kallis seade töötabki neljas vahetuses, et kasumlik olla.

Kaks miljonit seadmetesse. Allika tööstusparki arendab Harju Elekter ja ehitusse Stera ise ei investeeri. „Investeerime masinatesse ja seadmetesse, selleks on meil praegu plaanitud kaks miljonit eurot, mis ongi meie koguinvesteering selle laienemise käigus,“ jätkab Vaher ja lisab, et ettevõte plaanib võimalikult palju panustada just robotiseerimisse.

Kuigi planeeritav investeeringute maht on suurusjärgus kaks miljonit eurot, võib see summa Vaheri sõnul veel muutuda. Lisainvesteeringud sõltuvad sellest, millises mahus jätkatakse alltöövõtjate kasutamist ja mida plaanitakse kriitilise mahu saavutamisel ise tegema hakata.

Juhtmetootmine tuuakse Eestisse. Laienemine hõlmab ka uue ärisuuna toomist Soomest Eestisse. „Plaanime ka juhtmeköidiste tootmise Soomest Eestisse tuua. Meie eripära on see, et meil on väiksed seeriad, 1-50 ühikut. Meil võib tulla näiteks vaid ühe köidise eritellimus. Tellimuste ridu on palju, aga meil on väikestel projektidel põhinev tootmine ja selline on see kogu aeg olnud. Tootmisprotsess ise on sama, aga see on kaugel seeriatootmisest,“ räägib Vaher.

Juhtmepoolele on ettevõttel palgatud juba ka esimesed neli inimest, kes alustasid tööd 4. juulil. „Juuni lõpus pandi seadmed üles ja kuna me Sauele ei mahtunud, siis rentisime juhtmetootmiseks pinnad Keilas. Kui me nüüd uude kohta kolime, siis viime kogu tootmise sinna kokku,“ sõnab Vaher.

Kokku saab Stera juhtmetootmises tööd 30 inimest. Soomest kedagi üle tuua ei plaanita, samas sealseid inimesi ei koondata, kõigile leitakse uus töö Stera Groupis.

Tööd saavad PKC inimesed. Stera juhtmeäri toomist Eestisse kiirendas ka PKC Eesti teade tootmise üleviimisest Leetu. „Meil oli strateegiliselt varem paika pandud, et tahame juhtmeäri Soomest üle tuua. Kindlasti PKC mõjutas meie ajakava, algselt ei olnud meil plaanis seda nii kiiresti teha. Kui see teade tuli, siis saime aru, et meil on võimalik saada turult õppinud inimesi,“ ütleb Vaher.

„Kõik neli juhtmepoole inimest on tulnud meile PKC-st, samas ei ole me otseselt PKC-ga suhelnud. Inimesed ju räägivad ja kuulevad,“ märgib Vaher.

Vaheri sõnul ongi selle aasta lõpp nende jaoks kriitiline hetk, sest siis paneb PKC oma tehase Eestis kinni. „See tähendab, et kui me tahame parimaid töötajaid saada, aga hakkaksime neid otsima näiteks 2017. aasta teises kvartalis, siis selleks ajaks on need inimesed tööturul oma koha leidnud,“ usub ta.

Juhtmeärisse võidakse Vaheri sõnul tulevikus ka üle 30 inimese vajada. „See võib kasvada, aga praegu ei tea. Kui suudame seda efektiivselt ja hästi teha, siis muidugi, potentsiaali on. Me ei tule turule selle mõttega, et PKC paneb kinni ja nüüd meie teeme sama asja. See on teine maailm.“

Töötajate arv ja käive kahekordistub. Stera Saue tehases töötab hetkel 100 inimest, pärast laienemist see arv kahekordistub. „Kui me räägime lehtmetalli töötlemisest, mis on meie põhitegevus, siis peaks töötajate hulk praeguselt 100 inimeselt kasvama kahe aasta jooksul 150 inimeseni. Kui paneme juhtmeäri ja tavalise laienemise kokku, siis kasvab töötajate arv nende aastate jooksul kaks korda umbes 200 inimeseni,“ ütleb Vaher.

Lisaks plaanib Stera Saue laienemise käigus ka käivet kahekordistada. „Eelmise aasta käive oli meil 7,1 miljonit eurot, selle aasta prognoos on 8 miljonit eurot ja kogu laienemisprotsessis toimuvate muudatustega tahame perioodiks 2018-2019 jõuda 16 miljonini ehk kahekordse kasvuni. Seda võivad mis iganes asjad mõjutada, aga see on vaade, kuhu tahaksime jõuda,“ ütleb Vaher.

Tööstuse suurim probleem tööjõud. Vaherisõnul on Eesti tööstuse suurim probleem just kvalifitseeritud tööjõu puudus. „Palju rõhutatakse palgasurvet. Minu nägemus on see, et asi pole niivõrd palgasurves, vaid selles, et sul ei ole lihtsalt inimesi, keda palgata,“ muretseb ta. „Kui tahad kasvada, oled sunnitud robotiseerima. See on ainus võimalus. Kui me räägime ainult efektiivsusest, siis seda kannataks võib-olla edasi lükata, aga kui sul ei ole inimesi, kes tööd teeksid, siis seda ei saa kuhugi edasi lükata.“  

Robotiseerimise ülesanne on inimeste asendamine tootmisprotsessides. Vaheri sõnul on probleem ka see, et raske on leida neid inimesi, kes oleksid võimelised robotiga töötama. „Üldjuhul lihtsama töö tegija turult veel leiab, aga robotite puhul ei räägi me ülikoolist tulnud inseneridest, vaid headest spetsialistidest, kelle puhul ei ole palgasurve teema. Neile võidki rohkem maksta, sest nad töötavad robotitega, mis teevad asju efektiivsemaks. Aga neid inimesi ei ole lihtsalt kuskilt võtta,“ märgib Vaher.

Välistööjõu toomist tuleks lihtsustada. Vaher räägib veel, et välistööjõu palkamine tuleks Eestis lihtsamaks muuta. „Sellel aastal otsustasime, et proovime selle kadalipu läbi teha ja palkasime välistööjõudu. Võttis aega, pabereid oli palju,“ räägib Vaher. Stera võttis tööle kaks inimest Ukrainast ja on valikuga rahul. Ettevõte on valmis seda praktikat jätkama, aga süsteem peaks lihtsamaks muutuma.

„Meil on inimesi vaja ja toome nad siia, aga nende palkamiseks peame seaduse järgi maksma neile rohkem kui kohalikule. Ma saan aru, et selle eesmärk on motiveerida kohalikke elanikke palkama, aga kui kohalikke ei ole, siis oled dilemma ees,“ selgitab ta ja lisab, et välismaalasele tuleb ametikohta hoolikalt valida, sest kohalikku ja välismaalast ei saa panna tegema sama tööd ning maksta ühele rohkem.

„Kui see läheks lihtsamaks, siis usun, et siin töötada tahtvaid inimesi jagub. Me peame selle tegema lihtsamaks, tööandjatele mõistlikumaks. Ja mitte ainult kulude poole, vaid kogu protsessi,“ soovitab Vaher. „Ei peaks olema nii, et tuleb mingile ametile tõestada, miks sa tahad väljast tööjõudu tuua. On politsei, töötukassa. Kõikidele tuleb näidata, miks sa võtad. Samas iga päev räägime, et meil on inimesi puudu.“

Ukraina keevitajad on head. Ukraina keevitajad on Vaheri sõnul väga hea kvalifikatsiooniga, ent neidki pole palju. Nad on tulnud Nõukogude aja sõjatööstusest või on vähemalt sellest põlvkonnast välja kasvanud. Tema hinnangul suudavad ukrainlased hästi keevitada, ent on ka takistusi. Takistusteks on Eesti erinevad nõudmised.

„Näiteks see, et keevitaja peab suutma ka joonist lugeda. See võib-olla vahel suurem väljakutse kui keevitamine. Nii see ei ole, et lähed Ukrainasse ja tood sealt bussitäie inimesi ja homme kõik töötavad. Üksikud on selleks võimelised,“ selgitab Vaher.

Vene keele oskus on vähenemas. Vaheri sõnul saab ukrainlane vene keelega Eestis hakkama ja keelenõuded Steral nii karmid ei ole. Samas on vene keele oskus Eestis vähenemas. „Küsimus on ju selles, et kas juhid on võimelised oma alluvatega rääkima. Noored inimesed, kes koolist tulevad, ei ole enam väga võimelised vene keeles suhtlema. See on keskastmejuhile või tootmisjuhile väljakutse, sest kliendid ja joonised on inglisekeelsed, töökeel on eesti keel ja töötajad on venekeelsed,“ jätkab Vaher.

„Sul võib olla perfektne inglise keel, aga kui sa ei suuda oma töötajatega suhelda, siis sa ei saa juht olla. See, et Eesti noored ei ole võimelised vene keeles suhtlema, on probleem,“ toonitas ta ja lisas, et mida rohkem välistööjõudu sisse toome, seda suuremaks see probleem paisub. „Kui sa näiteks tood Ida-Virumaa inimese siia, kes üldjuhul on venekeelne, ja siin on eestikeelsed juhid, siis see ei hakka tööle. Head tulemust see ei anna.“

Veel toob Vaher välja, et Eesti probleem on ka puuduv tööstuspoliitika, mida nüüd loodetavasti järjest rohkem tegema hakatakse. „Me kogu aeg räägime, kuhu me minna ei taha. Näiteks me ei ole odava tööjõu maa, me ei ole odav maa, me ei soovi tegelega allhankega. Kas keegi on kuskil välja toonud, mida me siis teha tahame? Ma usun, et see hakkab nüüd järjest aktuaalsemaks muutuma. See hakkab riigist peale, et riik paneb koostöös ettevõtetega tööstuspoliitika paika. Muudetakse vajadusel maksusüsteemi, tööjõu palkamise süsteemi, vaadatakse üle ühtne lähenemine, kus me olla tahame. Praegu me ei tea seda.“ 

KOMMENTAAR

Vaher: brittide otsus ei olnud õige

Veiko Vaher, Stera Saue AS tegevjuht

Meil on üks klient, kes on Suurbritannias, aga usun, et suures plaanis Brexit meid ei mõjuta. Usun, et sellel on pigem makromajanduslikud mõjud, kui konkreetselt meie sektorile või ettevõttele. Ega keegi meist tea, kuidas see nüüd minema hakkab, aga suures plaanis usun, et britid ei teinud õiget otsust.

Emotsionaalses mõttes saan sellest otsusest aru. Kui neid argumente lugeda, siis on õigus mõlemal poolel. Ühelt poolt on need eraldumise vastased olnud emotsionaalsemad, mis on aidanud sõnumit elanikkonnani viia, samas teistpidi ainuüksi otsusega ja naela kursi muutusega kaotasid britid rohkem raha, kui nad kunagi on Euroopa Liitu panustanud. Siis on küsimus, kellele seda vaja oli? Aga võib-olla viie aasta pärast ütleme, et näe, britid tegid väga hea otsuse.