DNB: Brexit Eesti tööstust olulisel määral ei mõjuta

Järgneb Priit Roosimägi kommentaar:

Ühendkuningriigi (UK) võimalik lahkumine Euroopa Liidust (EL) on aastatepikkune protsess. Hetkel on lahtine veel seegi, kas UK tegelikult EList lahkub. Igal juhul on väga keeruline öelda, millist mõju see Eesti majandusele võiks avaldada. Kindlasti muudavad segased ajad pikaajaliste plaanide tegemise raskeks, kuid otsesed mõjud selguvad siis, kui UK kunagi lahkulöömise tingimused ELiga kokku lepib. Selge on see, et UK iseenesest kuhugi ei kao ning majandussidemed ei katke. Küll aga vaadatakse need ümber ja seatakse uued tingimused.

Eesti majandust võiks liikmesriigi lahkumine mõjutada nelja parameetri kaudu: väliskaubandus, investeeringud, inimeste liikumine ja ELi eelarve.

Olge valmis suurenevaks bürokraatiaks. Ekspordi osas moodustab UK Eesti kaubavahetusest alla 3%, olles suuruselt üheteistkümnes ekspordiriik. Ka impordi osas on osakaal alla 3% ning koht edetabelis kümnes. Üldine mõju seega on vähene. Mõnevõrra suurem võib see olla teatud sektorite osas – näiteks puidutööstuse ekspordist läks eelmisel aastal UKsse 8%, nn muude tööstustoodete osas (UK puhul annavad siin tooni mööblimaterjal ja kokkupandavad ehitised) 6%. Lähima kahe aasta jooksul tõenäoliselt ei toimu kaubavahetuses suuremaid muutusi. Pikemas perspektiivis aga tasub nimetatud sektorites tegutsevatel ettevõtjatel üle vaadata, kui suure osa UK nende müügist annab ning olla valmis suurenevaks bürokraatiaks ja/või tollitariifide rakendumiseks.

Mõju investeeringutele ei ole kuigi oluline. UKst tulenevad otseinvesteeringud on Eesti Panga statistika kohaselt viimase viie aasta jooksul olnud tagasihoidlikud, moodustades kõigist otseinvesteeringutest ainult 1% (kohustused miinus nõuded). Seetõttu pole investeeringute osas UK mõju kuigi oluline. Teistpidi võttes toob UK majandusliku olulisuse langus ELis kaasa varade UKst ümber paigutamise teistesse liikmesriikidesse. Küll aga on raske eeldada, et UKst „vabanevad“ vahendeid märgatavas ulatuses just Eestisse toodaks.

Inimeste liikumise osas pole põhjust eeldada, et tarbija jaoks midagi väga oluliselt muutuks. UKst Eestisse tulevate reisijate maht on viimaste aastate jooksul pidevalt langenud ning nende osakaal kõigist reisijatest on ca 2%. Eestist UKsse reisijate maht on püsinud stabiilsemana, moodustades kõigist Eestist väljapoole reisijatest 3%. Seega pole üldised mahud kuigi suured. Kindlasti on aga UK lahkumise juures laiemalt oluliseks küsimuseks see, kuidas pannake edaspidi paika võõrtööjõude puudutav regulatsioon. Eesti tööstuse jaoks tervikuna ei tohiks tööjõu liikumisele seatavad võimalikud täiendavad piirangud olulist mõju küll omada, arvestades siinset vähest UKst pärit tööjõu mahtu.

UK lahkumine viib Eestilt 70 miljonit eurot. ELi eelarve osas on hea meeles pidada, et UK oma seitsme miljardi euroga aastas (2014. aasta andmed) on üks ainult kümnest netopanustajast Saksamaa (18 miljardit) ja Prantsusmaa (7,5 miljardit) järel. UK osakaal on 14% (netopanustajate kogusumma 50 miljardit eurot). Samal ajal on Eesti ELi eelarvest netosaaja 460 miljoni euro ulatuses (1% netopanustajate kogusummast). UK lahkumine tähendaks Eesti jaoks arvestuslikult seda, et eurorahasid oleks meil ca 70 miljoni võrra vähem kasutada. See on alla 1% riigieelarvest. Kuigi sellel on kindlasti teatav negatiivne mõju riigipoolsele üldisele nõudlusele ning ettevõtlusele jagatavatele toetustele, ei ole see väga kriitilise tähtsusega summa.

Brexit Eesti tööstust olulisel määral ei mõjuta. Kokkuvõttes võib öelda, et UK võimaliku EList lahkumise otsene mõju Eesti majandusele on piiratud ning tööstus väga olulisel määral ei peaks kannatama. Pigem on küsimus kaudsetes mõjudes. UK lahkumishääletuse tulemus on andnud tugeva signaali ELile ja maailmale tervikuna, et Euroopa probleemid (sh demograafilised ja majanduslikud) on muutunud kriitiliseks ning tulevik on keeruline. Sisuliselt pole Brexitiga seoses tekkinud niivõrd uusi probleeme, kuivõrd välja toodud on juba pikemat aega vindunud teemad. See aga tähendab Euroopas tervikuna jätkuvat majanduslikku madalseisu ning nõudluse kasvu pidurdumist. Sellistes oludes kipuvad riigid vaatama sissepoole ning väliskaubandus takerdub. Eesti ettevõtjad on sunnitud jätkuvalt pingutama selle nimel, et enda tegevust muuta efektiivsemaks ning pakkuda konkurentsivõimelist lisandväärtust. Selles osas pole olukord Brexitiga seoses põhimõtteliselt muutunud. Küll aga on tõdemuse, et Eesti majanduses tuleb struktuursete muutustega teadlikult tegeleda, veelgi teravamalt esile toonud.

Autor: Priit Roosimägi, DNB Panga vanemanalüütik