Milliseid oskusi vajab tuleviku tööturg?

Mida peaks haridussüsteemis praegu muutma, et tulevikus koolilõpetajad ka erialast rakendust leiaksid? Nendele küsimustele on otsimas vastuseid Kutsekojas aasta tagasi käivitunud OSKA süsteem.

Aitab õppida õigeid asju. OSKA­ on nimelühend tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemile, mille väljatöötamist korraldab valitsuse otsuse alusel Kutsekoda. OSKA analüüsib Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajadust lähema 10 aasta jooksul. Pisut liialdades võib öelda, et OSKA aitab õppida ja õpetada õigeid asju.

OSKA süsteemi loomist alustati uue analüüsimetoodika väljatöötamisest, mida tehti koostöös pikaajalise tööturu uurimise kogemusega praktikutega uuringufirmadest. OSKA metoodika teeb unikaalseks see, et kvantitatiivsete andmete ja statistika analüüsitulemusi korrigeeritakse kvalitatiivsete uurimismeetoditega. Samuti võrreldakse tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise mahtusid erinevatel haridustasemetel valdkonna vaatenurgast. Selleks kasutatakse nii statistilisi andmeid kui sektori ekspertidelt intervjuudes ning grupiaruteludena kogutud infot. Kõige lõpuks sõnastatakse analüüsi tulemuste põhjal ettepanekud koolitusmahtude kavandamiseks erialati ja õppetasemeti ning kutse- ja kõrgkoolide õppekavade sisu täpsustamiseks. OSKAs analüüsitakse ka tulevikutrendide, mis mõjutavad juba praegu või lähemas tulevikus Eesti tööturgu.

Kolme valdkonna uuringud. OSKA süsteemi käivitamise esimesel aastal piloteeriti uue metoodika alusel rakendusuuringute korraldamist kolmes valdkonnas: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), metsandus ja puidutööstus, arvestusala.

Lisaks valdkondlikele uuringuraportitele koostati OSKA analüüsi käigus ka üldisem töötamise tulevikutrende koondav ülevaade “Töö ja oskused 2025”, mille aluseks võeti maailmas levinud tulevikutrendid (näiteks tehnoloogiate laialdasem kasutuselevõtt, demograafilised muutused, suurandmete laialdasem kasutamine, töö rahvusvahelistumine) ning uuriti nende paikapidavust või saabumise tõenäosust Eesti kontekstis. Siin olid Kutsekojale abiks tunnustatud majanduseksperdid ja akadeemilise maailma esindajad.

Esimese tööaasta tulemusel valmisid kolme valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringud. Uuringute koostamiseks kutsuti kokku valdkondlik eksperdikogu, kuhu lisaks töökohtade loojatele kuulusid koolide ja riigiasutuste esindajad.

Tööturg ootab praktiliste oskustega noori. Kõigi kolme valdkonna uuringute tulemusi üldistades võib öelda, et saime kolme tüüpi teadmist. Suure osa moodustasid sellised teadmised, mille kohta võib öelda, et seda teadsime “kõhutunde pealt” ka varem. Uuringutest saime sellele taaskord kinnitust. Näiteks kinnitasid kõik intervjueeritud eksperdid kui ühest suust, et tasemeõppest oodatakse tööturule praktilisemate oskustega noori. Täpsustades samal ajal, et ise ollakse valmis õpetama noortele ettevõtte eripärast tulenevaid teemasid ja nippe.

Pigem nähakse probleemi selles, et koolist tulijad ei oska õpitut kuidagi tööeluga siduda ning nende seoste loomine jääb liiga suures ulatuses ettevõtja kanda.

Teine tüüp on uued teadmised, mille osas meil varem info puudus. Näiteks teadmine, et tööjõuvajaduse võrdlemisel pakutavate koolituskohtadega selgus, et arvestusalal ja tarkvaraarenduses on praegu kutseõppe tasemel ületootmine.

Kolmas tüüp teadmisi on sellised, kus fakt ise võib olla teada varasemast, kuid uuringu toel saime sellele uue tähenduse. Näiteks teadmine, et infotehnoloogia spetsialiste on kõigil elualadel vaja 1,5 korda rohkem, on ilmselt tuttav jutt. Uus teadmine on aga, et see ei tähenda automaatselt, et samavõrra on vaja suurendada koolituskohti.

Vastupidi. OSKA analüüs näitas, et sisseastujate arv isegi ületab tööjõuvajaduse numbreid, kuid alustajatest jõuavad lõpuks diplomiga tööturule vähem kui pooled. Seega on vaja leida lahendus tohutule õpingute katkestamise epideemiale.

Vaja rohkem kõrgema lisandväärtuse loojaid. Kolme esimese valdkonna tulemustest on olulisem ehk see, et Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks on vaja suurendada kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate arvu. See tähendab, et tootmisesse on vaja enam selliseid ametimehi, kelle toel luuakse suuremat lisandväärtust, nt tootearendajaid ja tootmisjuhte.

Puidu- ja mööblitööstuses töötavatest inimestest ligi 40% on erialase ettevalmistuseta. Samas ekspertide arvates suudavad suuremat lisandväärtust luua inimesed, kes pärast ühel tasemel kutsealase ettevalmistuse läbimist liiguksid edasi järgmisele haridustasemele. See tähendab täiendusõppe vajadust praegustele töötajatele.

Teise valdkondi läbiva murekohana tõstatasid erinevate valdkondade eksperdid, et tasemeõppest oodatakse praktilisemate oskustega, kuid samal ajal “suure pildi” nägemise oskusega töötajaid.

IKT-spetsialistide vajadus suureneb 1,5 korda. Olulise trendina tuli uuringutest välja vajaduse kasv IKT- oskustega spetsialistide järele. Aastaks 2020 on vaja 1,5 korda rohkem IKT-spetsialiste, kes töötaksid kõigis majanduse valdkondades ning suudaksid tellida ja käigus hoida valdkonna töö tõhustamiseks nutikaid lahendusi.

Ühe olulise ettepanekuna soovitavad OSKA raportid kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuse ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilisema või rakenduslikuma suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

Tulekul uute valdkondade uuringud. OSKA kolme esimese valdkonna uuringu raportid teevad ettepanekuid erinevatele osapooltele, kellest sõltub inimeste kvalifikatsioon. Raportite koostamisel osalenud laia ringi ekspertide soov on, et tehtud ettepanekute elluviimisega hakkaksid kõik osapooled üheskoos peale.

Üks osapooltest, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, on juba öelnud, et järgmise tööjõuvajaduse prognoosinumbrid saavad läbi uuritud valdkondade osas OSKA tulemusetega korrigeeritud.

Samuti saavad karjäärinõustajad ja õppekavade arendajad lähtuvalt OSKA järeldustest ja soovitustest oma tööd täpsemini ja paremini teha.

Järgmiste valdkondadena on OSKAs valmimas sotsiaaltöö ning masina- ja metallitööstuse uuringud. Nende tulemusi on oodata käesoleva aasta sügisel. Igal aastal on plaanis läbi uurida kuni viis valdkonda nii, et aastaks 2020 saaks kogu Eesti majanduse tööjõu ja oskuste vajadus prognoositud.

Autor: Tiia Randma, SA Kutsekoda juhatuse liiga ja OSKA programmi arendusjuht