Soome toibub elektroonikatööstuse kokkuvarisemisest

Ligi 20% kõigest, mida Eesti ekspordib, läheb Soome. Soome majandus on alles hakanud toibuma kolm aastat kestnud langusest. Eelmisel aastal oli Soome majanduskasv üpris tagasihoidlik, saavutades taseme 0,5%. Siiski andis see võimaluse Eesti ekspordil Soome kasvada 1,6% pärast 2014. aastal toimunud langust.

Eesti ettevõtted peavad olema valmis müüma lõpptooteid Soome toibuvale kliendile. Pole kahtlustki, et Soome majandus taastub. Maailma Majandusfoorumi andmete kohaselt on Soomel kõige rohkem haritud ja loovat tööjõudu maailmas. Seega on Soomel olemas see, mis on vajalik elektroonikatööstuse kokkuvarisemisest toibumiseks.

Eesti ettevõtted peavad olema valmis rongile hüppama enne, kui see liiga suure hoo sisse saab. See tähendab, et Eesti ettevõtted peavad olema valmis kas müüma lõpptooteid toibuvale Soome kliendile või osalema Soome uute esilekerkivate ettevõtlussektorite tarneahelates.

Kuigi veel on liiga vara öelda, millised ettevõtted Soome majanduskasvu järgmise kümne aasta jooksul veavad, tuleb väga tähelepanelikult jälgida, mis toimub Soome elektroonika-, kõrgtehnoloogilise tootmise ja IKT-sektoris.

Praegu aitab Eesti olukorrale kaasa jätkuv palgakonkurents. Tõsi, Eesti palgad kasvasid eelmisel aastal enam kui 6% ning on Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kõrgemate seas. Ent palgad on siiski peaaegu kolm korda väiksemad kui Soomes. Samas jääb õhku küsimus Eesti konkurentsieelistest tulevikus.

Kuigi on tõsi, et statistiliselt on Eesti töötajate tootlikkus Soome töötajatega võrreldes ligikaudu sama palju väiksem kui erinevus palkades, ei kajasta statistika alati täpselt tegelikku olukorda. Tavapärane tööjõu tootlikkuse näitaja ei mõõda mitte seda, kui töökad ja võimekad on töötajad, vaid pigem ettevõtte juhtkonna loomingulisust ja uuenduslikkust. Kui juhtkond investeeriks õigesse tehnoloogiasse ja võtaks kasutusele õige äristrateegia, võiksid Eesti ettevõtetest saada maailma tipptegijad.

Lõppkokkuvõttes loeb tegelikult ettevõtete tegevjuhtide ja teiste otsustajate loominguline potentsiaal. Kuidas seda loomingulisust edendada, on muidugi miljoni dollari küsimus. Ilmselgelt on tähtis roll haridussüsteemil. Teine võimalus on maailmale avaneda ja meelitada välismaalt siia rohkem andekaid inimesi.

Autor: Rokas Grajauskas, Danske Banki Balti riikide peaanalüütik