Kuidas jäätmekuludelt targalt säästa?

Peamiselt kasutatakse kolme kulude kokkuhoiu meedet: jäätmetekke vältimine, jäätmete taaskasutamine ning jäätmete toorainena või materjalina turule suunamine.

Kõige efektiivsem kulude vähendamise viis on jäätmetekke vältimine. Eesmärgi saavutamist tervikuna on lihtne hinnata selle alusel, kuidas vähenevad jäätmekäitlejale üleantavad jäätmete kogused. Oluline on aga teada, et isegi juhul, kui ümberkorralduste tulemusena väheneb jäätmekäitlejale üleantavate jäätmete kogus nullini, võib jäätmeloa kohustus säilida. Seega, kui jäätmed tootmise mingis etapis küll tekivad ja need samas taaskasutatakse, peab selline tegevus siiski kajastuma jäätmeloas.

Teise võimalusena kasutatakse kulude kärpimiseks tekkivate jäätmete taaskasutamist. Uute taaskasutamismooduste rakendamine või taaskasutatavate jäätmete koguse suurendamine eeldab aga reeglina jäätmeloa muutmist. Kuigi antud nõue on ettevõtjatele üldiselt teada, juhtub siiski üllatavalt sageli, et tootmise üksikutes lõikudes väikesemate muudatuste tegemisel unustatakse jäätmeluba ajakohastada.

Kolmanda võimalusena püütakse leida tekkivatele jäätmetele turgu. Tihti ei teadvustata, et turuväärtuse ja ostjate olemasolu ei muuda jäätmeid iseenesest tooraineks. Jäätmeloa kohustuse korrektseks täitmiseks peab ettevõtja täpselt teadma, kas ta annab üle jäätmed või tooraine.

Jäätmete kontrollitud käitlemise tagamiseks on jäätmete definitsioon äärmiselt lai ja vastutuse vältimiseks peaks jäätmevaldaja kindla veendumuse puudumisel eeldama, et tegemist on endiselt jäätmete, mitte tooraine või materjaliga. Jäätmevaldaja tohib jäätmed käitlemiseks üle anda ainult käitlemisluba omavale isikule ning jäätmete jäätmeloata isikule käitlemiseks üleandmine on karistatav. Siinjuures ei ole määrav see, kas jäätmete üleandja ise teadis jäätmete omadustest või pidas neid väärtuslikuks tooraineks.

Definitsiooni järgi lakkavad jäätmed olemast nende taaskasutustoimingu tulemusena, kusjuures saadav materjal peab vastama jäätmeseaduses loetletud rangetele nõuetele. Kui vastav tehniline võimekus on olemas, võib ettevõtja seega alternatiivina jäätmed ise jäätmeloa alusel taaskasutada ja saadava tooraine või materjali turule suunata.

Ümberkorraldused tootmises peavad kajastuma ettevõtja keskkonnalubades. Rahaline karistus jäätmetega seonduva rikkumise eest võib hõlpsasti saadava tulu nullida. Selle vältimiseks on oluline tunda oma tootmisprotsessi, tekkivaid jäätmeid ning pöörata kulude kokkuhoiu kavandamisel keskkonnalubadele erilist tähelepanu.

Margus Kõiva on osalenud jäätmeseaduse ning keskkonnaseadustiku eriosa jäätmete osa väljatöötamisel.

Margus Kõiva räägib samal teemal lähemalt 5. septembril Äripäeva seminaril "Kuidas vähendada oluliselt ettevõtte kulu prügile?". Seminari teemadega saab lähemalt tutvuda SIIT. Seminarile saab registreeruda SIIT.

Autor: Margus Kõiva