Lextal: mis on korruptsioon ettevõtluses?

Algatuses märkis Nääs, et klassikaline korruptsioon on seotud avaliku sektoriga: ametnikule usaldatud võimu kuritarvitamine omakasulistel eesmärkidel. Seega tohib riigiametnik teha vaid seda, mida seadus lubab, ja ta ei tohi lähtuda isiklikest sümpaatiatest või tõekspidamistest. 

Varasemalt oli erasektori korruptsioon käsitletud kui ametialane kuritegu ühes avaliku sektori korruptsiooniga. Erasektori tegutsemispõhimõtteks on Nääsi sõnul see, et lubatud on kõik, mis ei ole otseselt seadusega keelatud, s.t isik võib oma vara vabalt käsutada ja lähtuda ka isiklikest sümpaatiatest ja tõekspidamistest.  

Täna on Nääsi sõnul ka korruptsioon eraettevõtluses oma käsitluselt karistusõiguses majandusalane kuritegu. Sealjuures on kaitstavad hüved majandusareng ning vaba konkurents. 

Eesti riigis kehtib konkurentsiseadus, mille eesmärk on tagada vaba konkurents. "Mina olen mõelnud, et kui võtta loogiliselt, siis töötavad selle põhimõtte vastu kõik Eesti riigiasutuste makstavad ettevõtlustoetused ehk riigi enda käitumises on sees kahepalgelisus," kommenteeris Nääs ja lisas muigamisi, et juristide seas ringleb ütlus: "Erasektori korruptsioon on tulnud selleks, et jääda”.  

Karistatavad tegu eraettevõtluse korruptsioonis on altkäemaksu võtmine, s.h selle lubamisega nõustumine. „Muideks, ka peanoogutus on nõustumine,” lisas Nääs.

Karistatav on samuti altkäemaksu andmine, s.h selle lubamine ja altkäemaksu vahendamine.  

Altkäemaksu subjekt ehk isik, kes saab altkäemaksu võtta, on advokaadi sõnul „eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik“. Ja kõik eraõiguslikud isikud, s.h äriühingud, MTÜ-d, SA-d ja FIE-d. Välja arvatud füüsiline isik.  

Altkäemaksu objekt - seadus kasutab siin mõistet "soodustus" (nt vara, igasugused asjad ehk kehalised esemed, sularaha, aga ka varalised õigused: reis, lennupilet ehk õigused, millele saab hinnalipiku külge panna. Ka tavapärasest odavamate hindade rakendamine võib olla käsitletud soodustusena, mida käsitletakse altkäemaksuna. Sealjuures ei ole rahaline väärtus ehk summa või kogus oluline „Altkäemaks võib olla ka 1 euro, ei ole vahet, kas ta on 1 või 100 000 eurot, karistus määratakse ikka ühe puuga,” märkis Nääs. Näitena eraettevõtlusest tõi Nääs Rimi ostujuhi kaasuse. Seal väljendus käitumine kahju tekitamises ja sealjuures esitas ka Rimi ise tsiviilhagi oma ostujuhi vastu. Rimile oli kahju tehtud 600 000 eurot.

Nääs tõi esile veel tõsiasja, et tähtsust ei oma ka asjaolu, kas altkäemaksuna antav vara või muu soodustus kuulub selle andjale või mitte, samuti see, kas altkäemaksu ese on saadud õiguspärasel või õigusvastaselt, näiteks varastamise teel.

Nääs tõi välja, et soodustuseks ei ole näiteks seksuaalteenused ehk mittevaralised väärtused, mille pole võimalik hinnalipikut külge panna ega ka pisiteenuste osu­tamine (nt soovituse kirjutamine).

„Iga lõuna äripartneriga ei ole siiski altkäemaks, väike reis samuti mitte, sest soodustusele ei pea alati järgnema vastusooritus,” ütles Nääs.  

Nääs tõdes siiski, et Eesti kohtupraktika on soodustuse ja vastusoorituse ehk ekvivalentsussuhte hindamisel pidevalt muutunud. Nt Moonika Mägi kaasus jõudis järeldusele, et ka “vankrimääre” on kriminaliseeritav, mõne aja pärast oldi kohtuotsuses jälle vastupidisel seisukohal. „Ma soovitan suhtuda sellesse ülima ettevaatlikkusega, sest kohtupraktika ekvivalentsusuhte osas on muutuv ning piiritlemine praktikas tihtipeale keeruline ja vaieldav. Lõplik seisukoht saab teatavaks tihtipeale kohtuvaidluses, seega lähenege konservatiivselt,” soovitas Nääs.

Karistused altkäemaksu võtmisel (s.h nõustumisel), andmisel (s.h lubamisel) ja vahendamisel on järgmised: * Füüsiline isik: rahaline karistus (kolmkümmend kuni viissada päevamäära, miinimum 10 eurot päev) või kuni viieaastane vangistus; * juriidiline isik: rahaline karistus 4000 – 16 000 000 eurot.