ETS Nord muutis oma tegevuse kordi efektiivsemaks

ASi ETS Nord näol on tegu kodumaise ventilatsiooniseadmete ja –tarvikute tootjaga, mis alustas tegevust 1998. aastal AS Hiieko müügiosakonna ja mõõtelabori baasil. Ettevõtte esmaseks tegevuseks oli ventilatsioonirestide ja –klappide tootmine.

„Varem tegutsesime Ehituse Tehnosüsteemide ASi nime all, kuid otsustasime 2000. aastal muuta nime ETS Nord’iks – meie välispartnerid oleks vana nime puhul oma keele ära murdnud,“ tutvustas ettevõtte algusaastaid ETS Nordi juhatuse liige Urmas Hiie.

Kuna 2005-2008 valitses ehitusturul buumiaeg, kasvasid ettevõtte tootmis- ja müügimahud kiiresti ning juurde palgati pidevalt uusi töötajaid. Mahtude suurenemine sundis ka investeerima ning 2007. aastal valmis ETS Nordil Peterburi tee ääres uus tehas.

Kuid vahetult peale uue tehase valmimist tabas ettevõtet šokk – majanduskriisi tulemusena hakkas koduturg 2008. aastal kukkuma ja see toimus sisuliselt 2010. aastani välja.

„Meie kui turuliidri jaoks kukkus turg 70 protsenti. Hakkasime ümberkorraldusi tegema ning 2009. aasta lõpus pidime koondama üsna palju inimesi,“ meenutas Hiie.

Tänaseks on ettevõte kehvemad ajad seljataha jätnud. ETS Nord hoiab enda käes 15% Soome turust, 2012. aastal osteti Skanskalt ära nende Jüris asuv ventilatsioonitehas ning ettevõtte toodang valmib hetkel kolmes tehases: Tallinnas, Soomes Tuusulas ja Jüris.

Tootmisettevõtte tänavuseks käibeprognoosiks on 15,6 miljonit eurot ning ekspordiosakaaluks 65%. Kõigele lisaks ületas ETS Nord läinud aastal Hiie kinnitusel ühe ümmarguse verstaposti: tootmismahult ületati 100 000 euro piir töötaja kohta.

Nii Hiie kui ETS Nordi nõukogu esinaine Küllike Lilienberg kinnitasid seejuures, et viimasel ajal on ettevõte aktiivselt tegelenud efektiivsuse tõstmisega.

„Eelmise aasta kevadel olime olukorras, kus ruumipuudus andis meil tunda nii tootmises kui laos. Samas teadsime, et Soome turu eeldatav müügimaht on kasvamas. Seadsime eesmärgi, et teeme oma tootmise korda,“ selgitas Lilienberg.

Tema kinnitusel tegeles ettevõte aktiivselt 5S-i rakendamise ja jälgimisega oma tootmises, samuti oli aktuaalseks teemaks töötajate kaasamine.

„Esimese sammuna kirjeldasime ära oma asendiplaani, kuna tootmine asus meil ajalooliselt ümber lao. Peale seda valisime välja 58 enammüüdavat toodet ja vaatasime, kuidas need tooted tootmises liiguvad. Eesmärk oli lühendada teid ja leida raiskamiskohti. Joonistasime välja, kui pikad on toodete liikumisteed tootmises. Kui esialgse asendiplaani järgi oli toodete liikumistee pikkuseks 332 meetrit, siis peale seadmete ümberpaigutamist saime tulemuseks 156 meetrit. Samuti tegime lao ja tootmise omaette. Kuna tegime ümberpaigutusi oma jõududega, sai ladu 700 ruutmeetrit pinda juurde ja ruumi oli rohkem nii tootmise kui lao jaoks,“ kirjeldas tehtut Lilienberg.

Muutused puudutasid ka tootmises tegutsevaid inimesi. 70st inimesest moodustas ETS Nord 8 erinevat tootmismeeskonda, kellele kirjeldati ära, milliseid seadmeid ja tööriistu nad kasutavad ning kes nende eest vastutavad.

„Tootmisruumid jagasime aladeks ja tähistasime need ära. Samuti tekkis vajadus üle vaadata inimeste tööoskus,“ lisas Lilienberg.

Tänaseks on ETS Nordil tootmises läbi viidud tõeline suurpuhastus ning Urmas Hiie sõnul saab isegi öelda, et firma suudab oma tootmisjäätmetelt tulu teenida. Töötajate multifunktsionaalsuse jälgimiseks on kasutusele võetud tootmistööliste tööoskuste maatriksid ning ettevõte tegeleb üsna palju ka erinevate mõõdikute jälgimisega.

„Täna jälgime tööviljakust tootegruppide lõikes,“ lisas Hiie.

Küllike Lilienbergi hinnangul saab suurimaks õppetunniks kõiki nimetatud tegevusi kokku võttes pidada seda, et kõige suurem osa on alati inimestel.

„On oluline, et nad tegutseksid meeskonnana ja tuleksid muutustega kaasa. Väga oluline on, et inimesed saaksid ise kaasa rääkida.“