Paldiskisse oodatakse mahukaid investeeringuid

2004. aastal rajati Paldiskisse tuulepark, kuhu püstitati esimesed 8 tuulegeneraatorit. Läinud aastal tegi tuulepark läbi märkimisväärse laienemise ja sinna kerkis lisaks 22 uut tuulikut.

„Tõenäoliselt oleme ainus linn Eestis, kelle territooriumil on täna tuulepark,“ märgib Laansoo.„Kas te seda teadsite, et Paldiski on suuruselt Eesti teine linn?“ uurib Laansoo. Tema sõnul jääb Pakri poolsaarel asuv Paldiski vähemalt pindala arvestuses alla ainult Tallinnale.„Meil on poolsaar, mõlemad saared (Suur Pakri ja Väike Pakri) ja ka oma meri. Nii et rikas linn. Teisalt on meil ainult 4000 elanikku, mis on teistpidi huvitav, “ loetleb ta.Hiljuti tutvustas Paldiski Ettevõtjate Liit ühele välisdelegatsioonile ettevõtlusega seotud võimalusi Paldiski linnas. Kui jutt jõudis selleni, et linnas elab vaid 4000 elanikku, olid väliskülalised üllatunud - kuidas suudetakse sedavõrd väikese tööjõu hulgaga ellu viia kõiki projekte?Laansoo sõnul saab Paldiski trumbiks pidada Tallinna lähedust. Suuresti tänu sellele on linnal üldse võimalik planeerida ambitsioonikaid ettevõtmisi, mis neelavad lähiaastail sadu miljoneid eurosid. Just tugevate partnerite olemasolu erinevate spetsialistide, Tallinna Tehnopol ja ülikoolid süstivad Paldiski ettevõtluse eestvedajatele kindlust, et kõik arendused ka reaalselt toimuvad.Seni on Paldiski arengutest rääkides valdavalt märkimist leidnud LNG ehk veeldatud maagaasi terminali rajamine Pakri poolsaare tippu. Kuid see pole ainus mahukas projekt, mis lähiaastail ees seismas.Näiteks jääb Paldiski territooriumile koguni kolm tööstusparki, mida arendatakse. Neist esimene ehk 100% valmis Paldiski Tehnopark ootab kliente ja koondab modernsete metallidega seonduvat tööstust.„Seal on toimumas päris aktiivsed arengud uute klientide kaasamiseks,“ nendib Laansoo.Teadupärast asub Paldiskis kaks sadamat: Lõunasadam ja Põhjasadam. Neist esimesel on välja kujundatud oma tööstuspargi ala, mis positsioneerib end kaubale, mille puhul on tähtis sadama lähedus.Kolmandana saab sellesse nimekirja lisada Pakri Teadus- ja Tööstuspargi, mille tegevust juhib Laansoo. Tööstuspark asub Pakri poolsaare keskel ning võtab enda alla ca 60 hektarit.Üks Paldiskisse plaanitavatest suurprojektidest, millest pole veel väga palju räägitud, on seotud nafta rafineerimistehase rajamisega, mille eestvedajaks on AS Tallinna Sadam. Tegu on tõelise megaprojektiga, mis võtab enda alla ca 200 hektarit.„Kui nendest makroprojektidest realiseerub lähiaastail ka 1-2 tükki, tähendab see olulisi arenguid Paldiskis. Ainuüksi LNG terminali ehitamine tooks linna 500-1500 töötajat.  Arendaja on meile öelnud, et hakkab seda sel aastal ehitama,“ ütleb Laansoo.Eeldades, et piirkonnal on oma LNG terminal, oma tuulepark ja oma biomassil põhinev keskküttejaam, on kõiki neid komponente kokku pannes Paldiski linnal potentsiaal muutuda energiasaareks.„Ideaalis tähendab see, et võiksime hakata energia eksportijaks ehk me toodame kohapeal rohkem energiat kui suudame ära tarbida. See omakorda tähendab, et me muutume väga atraktiivseks ettevõtjatele väljaspool Paldiskit, kuna suudame pakkuda soodsamat energiat. See on ka üks Paldiski Ettevõtjate Liidu eesmärk, mille poole me täna koos liigume – muuta Paldiski Põhja-Euroopa juhtivaks ettevõtluskeskkonnaks,“ lisab Laansoo.Samas panevad kõik eelpool nimetatud ambitsioonid Paldiski olukorda, kus lähiaastail on juurde vaja tuhandeid töökäsi. Laansoo usub siiski, et linna elanikkond hakkab juba õige pea kiiresti kasvama.„Me loodame, et Pakri poolsaare see kallas, mis jääb vaatega Lohusalu poole, võiks olla uus elukeskkond. Selles osas otsime me ühist visiooni koos arendajatega. Tegu on väga ilusa looduskeskkonnaga, kus on pankrannik, liivarand, männimets ning kadakad. See võiks olla väga ilus elukeskkond.“Sadamalinna tulevikku silmas pidades on küpsemas veel üks idee, milleks on uue sissesõidutee rajamine Paldiskisse.„Hetkel on meil üks Tallinna maantee, aga selle läbilaskevõime on juba piirimail. Täna planeeritakse teist sissesõiduteed. Kust see täpselt jooksma hakkab, on veel lahtine, aga uus tee on üks alternatiive, kustkaudu hakkavad liikuma turistid ja linnaelanikud,“ märgib Laansoo.Uus sissesõidutee loob tema kinnituse linnast tänasega võrreldes hoopis teistsuguse pildi, kuna tulevikus linna sõitvad inimesed ei näe esimese asjana veokeid, naftarafineerimistehast ega „tünne“, vaid ilusat elukeskkonda.Kõigele lisaks loodab Paldiski kasu saada Ämari lennujaama arengutest. Kuigi tegu on täna NATO lennujaamaga, liiguvad mõtted selle suunas, et ühel päeval võiks jaam teenindada ka tsiviillende.„Lennujaama lähedus annab meile võimaluse arendada Paldiskis kõrgtehnoloogiaid,“ hindab Laansoo.Kuigi Paldiskil on ette näidata terve rida ambitsioonikaid plaane, tekitab see siiski küsimuse, kas ja millal need realiseeruda võiks.„Ma julgen pakkuda, et LNG terminali ehitus algab sel aastal ja kestab 3 aastat. Naftarafineerimistehas võiks jõuda mingi konkreetsuseni paari aasta jooksul. Mis puudutab Paldiski Tehnoparki ja metallide kompetentsikeskuse loomist, siis täna see juba tegutseb.  Pakri Teadus- ja Tööstuspark on samuti oma esimese hoone avanud: sel aastal peaks saama kehtestatud ka detailplaneering, ehk me saaksime järgmisel aastal hakata ehitama,“ räägib Laansoo.Rahalise poole pealt tähendaks kõigi nimetatud projektide elluviimine kaugelt üle miljardi euro suuruseid investeeringuid. Ainuüksi LNG-terminali rajamine neelab 250-300 miljonit eurot.„Naftarafineerimise tehase puhul olen ma kuulnud sellist numbrit nagu miljard dollarit. Pakri Teadus- ja Tööstuspargi kogumaht ulatub samuti ca 300-400 miljoni euroni,“ lisab Laansoo.Kõigele lisaks hindab ta, et Paldiski on täna parim asukoht, kuhu võiks koonduda avamere tuulikute vundamentide ja teiste osade ehitamine ning hilisem hoolduskeskus.„Meil on parimad Läänemere sadamad, mis on 365 päeva aastas avatud. Kui Eestis hakatakse planeerima meretuuleparke, siis see keskus saab suure tõenäosusega olema Paldiskis.“