Virkebau: koostöös IT-sektoriga võiks Eestis toota nutikaid rõivaid

„Ma tahaks näha tugevat koostööd meie valdkonna ja IT-ettevõtete vahel ning seda just tarkade tekstiilide (ingl. k smart textiles) tootmisel. Eestis on täna olemas mõlemad kompetentsid - kuidas teha kvaliteetseid rõivaid ja kodutekstiili ning edukaid infotehnoloogia projekte,” sõnas liidu juht.

Pigem on täna põhiküsimus selles, kuidas need kaks valdkonda omavahel kokku viia ning uusi ja innovaatilisi tooteid turule tuua. Hetkel teevad Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) ning Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit küll koostööd, kuid mitte sellisel tasemel, nagu seda võiks teha.„Me oleme pidevas kontaktis ja oleme korraldanud koos ka seminare, aga eesmärk oleks jõuda tootearenduseni,” lisas Virkebau. Tema arvates võiks IT-sektori, ülikoolide ning rõiva- ja tekstiililiidu koostöös juba mõne aasta pärast Eestis rääkida nutikate rõivaste ja kodutekstiilide tootmisest.„Piire sisuliselt pole. Ma olen aastaid osalenud Kunstiakadeemia lõputööde kaitsmise komisjonides. Üliõpilased on oma lõputöödes pakkunud välja näiteks lahenduse, et hotellides kasutatavad vaibad koguvad päeval päikeseenergiat ja öösel helendavad. Ma ise olen juba aastaid soovinud oma kodus aiatoolidele patju, mis koguksid päeval päikeseenergiat ja siis näiteks augusti õhtuti helendaksid,” sõnas Virkebau, kelle kinnitusel mujal maailmas juba katsetatakse sarnaseid tehnoloogiaid.„Nägin Barcelona tekstiilide arendamise instituudis väikeste laste sokke, mida saab kasutada palaviku mõõtmiseks. Teatavasti kraadiklaasid lastele ei meeldi ja selliseid nutikad sokid aitavad vanematel mõõta lapse kehatemperatuuri. Või siis teine näide. Kunstiakadeemia tudengid mõtlesid välja salli, mille nimeks on „Ihukaitsja.” Nii et kui tütarlaps jalutab õhtul üksi Kadrioru pargis ja keegi tuleb talle selja tagant liiga lähedale, annab sall sellest märku.”Liidu juhi kinnitusel on valdkondi, kus sääraseid nutikaid lahendusi kasutada, üsna palju, alates spordist ning lõpetades militaarsektoriga. Tema hinnangul on Eestis täna ka küllaldaselt potentsiaali, et mõni nutikate rõivaste või tekstiilide projekt lähiaastail teostuks.„Potentsiaali on ja ma tahan teha kõik selleks, et see ei jääks kõigest potentsiaaliks,” lisas Virkebau.Liidu juhi sõnul on ta pakkunud Eestis sarnaseid projekte seni kolmele ettevõttele, kuid väga sooja vastuvõttu ta nende ettepanekutega ei saanud.„Üks ettevõte ütles mulle kohe, et nad ei soovi hetkel investeerida projektidesse, mis hakkavad raha tagasi tooma alles 2-3 aasta pärast.”Virkebau sõnul on rõiva- ja tekstiilisektori üheks tänaseks nõrkuseks see, et kui algab järgmine kriis, vähendavad tarbijad kõigepealt oma kulutusi rõivastele, kodutekstiilile ja jalanõudele.„See on kõikjal nii. Kui ma kaotan töö, maksan kõigepealt ära kodukulud ja söön. Ja isegi kui ülikond on natuke kulunud, lükkan ma selle ostu edasi,” tõi ta näite.Nutikate rõivaste ja tekstiilide puhul poleks aga enam tegu tavalise tarbekaubaga.