Loe, mis huvitas ettevõtteid seoses elektrituru avanemisega!

Mille vastu näitasid elektrituru avanemise eel huvi üles SME-d?

Kui me avasime 8. oktoobril 2012 Eesti esimese elektripakettide hinnavõrdlusportaali Energiaturg.ee, oli oma elektripaketid avalikustanud 2 elektrimüüjat (Eesti Energia, 220 Energia), kellele järgnesid peagi ka teised elektrimüüjad (Elektrum Eesti, Imatra Elekter, VKG Elektrivõrgud, Eesti Gaas, Elektrimüügi AS).Kohe alguses oli selge, et elektrimüüjate avalike hinnakirjade hinnapaketid olid mõeldud eelkõige kodutarbijatele ja pisematele äritarbijatele (korteriühistutele ja teistele kuni 63-amprise peakaitsmega äritarbijatele).Elektrimüüjatest avaldasid äritarbijatele mõeldud paketid oma veebilehtedel ainult Elektrum Eesti ja Imatra Elekter, kuid ka nemad olid personaalsete pakkumiste tegemiseks valmis. Veidigi suurema elektritarbimisega äriettevõtete osas oli müüjate lähenemine personaalsem ja tarbijaid oodati otse müüjalt pakkumist küsima või olid müüjad ise aktiivsed neile pakkumisi tegema.Samuti oli äritarbijatele pakkumisi tegevate elektrimüüjate ring laiem, pakkujate hulgas olid ka Nordic Power Management, Baltic Energy Services, Sillamäe SEJ.Ka Energiaturg pakkus äritarbijatele omalt poolt abi ja seda nii elektrimüüjatelt pakkumiste küsimisel, pakkumiste analüüsimisel kui ka lepingutingimuste selgitamisel.Tarbijate jaoks oli olukord uus ja nii abistasime paarikuuse perioodi jooksul veidi alla 1500 äriettevõtte. Peamiselt puudutasid äritarbijate küsimused elektrihinda ja selle kujunemist, lepingu lõpetamise trahve, ühiselt elektri ostmise mõttekust, elektribörsil kauplemisvõimalusi. Põhiline küsimus oli tarbija jaoks ikkagi see, kas valida fikseeritud hinnaga leping või börsihinnaga leping.

Milliseid lahendusi ettevõtted üldjuhul eelistavad ja miks?Meie ülesandeks oli personaalsete pakkumiste edastamine ettevõtetele, mitte nende valiku suunamine. Otsuse peab iga tarbija langetama ise, kuid otsustamise eelduseks on pakkumistest arusaamine ja oma riskide adekvaatne hindamine.

Tarbijate nõustamisel jäi sageli peale fikseeritud hinnaga pakkumiste eelistamine ja seda kahel põhjusel. Esiteks sooviti eelarve stabiilsust ja teiseks ei tahetud võtta börsihinna kõikumiste ja ootamatute tõusude riske. Selline käitumine on igati mõistetav, ka aastal 2010 vabale turule läinud tarbijad (suurettevõtted – toim.) eelistasid alguses fikseeritud hinda ja lühemaajalisi lepinguid.Suuremate äritarbijate jaoks oli oluline kindlasti leping sõlmida, sest neile üldteenuse saamise õigus ei laiene ja lepinguta jäämisel jääb äritarbija ostma elektrit bilansienergia hinnaga.Energiaturg tegi ka möödunud kõige aktiivsema lepingute sõlmimise perioodi kohta hinnastatistikat. Energiaturg.ee vahendusel saadud minimaalne fikseeritud hind 6-kuulise pakkumise kohta oli 42,8 eurot/MWh (ilma km-ta) ja maksimaalne fikseeritud hind 9-kuulise pakkumise kohta oli 50,67 eurot/MWh (ilma km-ta). Madalaim pakutud börsimarginaal oli 0,49 eurot/MWh ja maksimaalne 3,3 eurot/MWh. See näitab, et läbirääkimiste ruumi äritarbijal kindlasti on.

Mille vastu tuntakse elektrituru avanemise järgselt enim huvi?Eelmise aasta novembris-detsembris olid paljud tarbijad väga aktiivsed info otsimisel ja mitmed kanalid ka info pakkumisel. Peale 10. detsembrit saabus oluliselt rahulikum aeg, sest nendel, kes olid lepingu sõlmimist oluliseks pidanud, oli see tehtud ja teema mõneks ajaks päevakorrast maas.

Järgmist tarbijate aktiivsemaks muutumist on oodata veebruari keskpaigast alates, kui tulevad esimesed arved. Samuti võib kevad tuua kaasa börsihinna languse ning tarbijate huvi uued kokkulepped elektrimüüjatega sõlmida.Ka elektrimüüjad ei saa käed rüpes istuda, sest vaadates lepingute jagunemist elektrimüüjate vahel, on selge, et Eesti Energial on palju kaotada ja väiksematel müüjatel jälle palju võita. Ees seisab ka Estlink 2 valmimine ning juba on uued müüjad turule sisenemisest ka märku andnud.Elektrituru avamise järgselt ongi äritarbijatel huvi peamiselt elektri turuhinna vastu, samuti pakub huvi see, kas sõlmitud leping on võrreldes sarnaste tarbijatega soodsalt saadud või on leping liiga kallis ja tuleks tegelikult ümber muuta. Tarbijad on hakanud lisaks elektrihinnale tundma huvi ka energiakulude optimeerimise teiste võimaluste vastu, mille osas samuti nõu anname.

Millised on ettevõtete peamised mured seoses elektrituru avanemisega?

Elektriturg on nüüd avatud ja kõigil tuleb uue olukorraga kohaneda. Muredest oli ette teada hinnatõus, kuid seda, kuidas sõlmitud lepinguid täidetakse ja kas tarbijad rahule jäävad, on veel vara öelda.Üks uus huvigrupp, kes teataval määral energiakulude osas mures on, on rentnikud ja üürnikud, kes ise elektrimüüjat valida ei saa, vaid kes sõltuvad kinnistuomanike valikutest. Rentnikud ja üürnikud küsivad aeg-ajalt, mis võimalus on neil otse elektrimüüjaga lepingut sõlmida. Eesti elektrituruseadus seab praegu elektrimüüja valiku eelduseks võrgulepingu olemasolu.Siiski on Euroopa kohtupraktikas taolist vaidlust peetud ning leitud, et teatud tingimuste täitmisel peab ka rentnikel olema võimalus elektrimüüjat valida. Eks Eestis ole need vaidlused veel ees.