Tarmo Noop: Eesti turg on langev

A Le Coq on viimase aasta jooksul olnud väga aktiivne uute ekspordi väljundite otsimisel. Samas on mõned teated viidanud, et tegelete väga niššitoodete ja –turgudega – maheõlu turule toomine ja müügi alustamine Kanadas. On teil usk traditsioonilistesse Euroopa eksporditurgudesse ja traditsioonilistesse toodetesse kadunud?

Meie põhiturg on ikkagi Euroopa regioon. Toodetest ei ole aga fookus tegelikult õllel, vaid long drinkidel ja siidril.

Ekspordi puhul on valida nelja strateegia vahel. Kas olla maineliider, maitseliider, hinnaliider või viimasel ajal on lisandunud pakendi liider. Ühe neist strateegiatest peab valima.

Hinnaliidriks olemise võimalust ei ole. Ei ole põhjust, miks näiteks Rumeenias toodetud õlu peaks olema kallim kui Eestis. Hinnaliider õnnestuks olla ehk turgudel, kus konkurents on tugevalt pärsitud, näiteks mingite riiklike monopolide tõttu. Maineliidriks saamisel ei ole meiesugusel ettevõttel vahendeid, et hakata massiivset reklaami tegema. Meile jääb kaks teed – paista silma maitse või pakendiga.

Kui rääkida õlleturust, siis seal on ka pakendiga keeruline midagi teha. Maitseliidriks saamine on ka keeruline küsimus, kuna inimesed on kohaliku õlle maitsega oma turul harjunud. Seega ei näe me õlleturul mingeid šansse.

Ka siidri ja long drinki turul ei ole võimalik hinna- ja maineliidriks saada. Kuid maitse ja pakendiga on võimalik seal läbi lüüa. Siidri ja long drinki turul on Euroopas ka konkurents kõige väiksem.

Tulles tagasi küsimuse alguse juurde, siis orgaaniline õlu ei ole seega meil ekspordi projekt. Selle põhifookus on Eestis.

Kas viimasel ajal turule toodud Angry Birdsi ja Hello Kitty joogid ongi soov lüüa läbi pakendiga?

Ei, neil ei ole pakendiga mingit pistmist. Läbi toaliste projektide on võimalik saavutada positiivse brändi kuvand, mis on inimeste peas olemas. Angry Birdsiga siseneme ka teistele Euroopa turgudele. See on läbirääkimiste faasis. Emafirma Olvi Oyj on oma nõusoleku andnud.

Kus te näete järgmisel aastal kasvuvõimalusi?

Kas me näeme, et Eesti joogiturg kasvab? Kindlasti ei näe. Pigem näeme, et see järk-järgult kahaneb. Kohalik turg võib kasvada ainult juhul, kui tuleb väga ilus suvi.

Kuid peale ilmastiku on ka muud faktorid meie vastu. Kui võrdleme Eestit viie aasta taguse ajaga, siis 2007. aastal oli kõigiaegade joogituru tipp. Selle ajaga võrreldes on meie põhilise tootmissisendi linnase hind kasvanud 50%, suhkru hind 33%, mahlatootmises peamiselt kasutatava kontsentreeritud apelsinimahla hind on kasvanud 30%, alkoholi aktsiis on tõusnud 50%. Käibemaks on ka natuke tõusnud. On selge, et toote hind on viimase viie aasta jooksul tõusnud, kuna sisendhinnad on kasvanud ja need jäävadki edasi kasvama. Tagasiteed toorme hindade kasvult ei ole ning sellele me panust ei tee. Meie sektoris on hinnatõusu mõju olnud suur ja seetõttu on vähenenud ka tarbimine.

Teine pool on paljude kolmanda sektori organisatsioonide lobitöö – õlu on paha, rääkimata siidritest ja long drinkidest; karastusjoogid ja mahlad teevad paksuks; vesi - oled rumal kui ostad poest, miks sa kraanist ei lase.

Kas teistes riikides ei ole taoline lobitöö nii tugev?

Ma ei kujuta ette, et keegi hakkab Tšehhis või Saksamaal ütlema, et õlu on paha. Tootjatena teeme muidugi Eestis ka lobby, et tekitada õllekultuuri.

Seega me Eesti turule väga kaarte ei pane, sest see turg kindlasti langeb. Kuid omanikud ootavad selget kasvu ja me peame selle kasvuvariandi leidma.

Hoolimata sellest, et tänavused turuolud ei ole joogitootjatele sõbralikud olnud, usun, et õnnestub ka see aasta kasvatada käivet ja võib-olla ka kasumit.

Kui mahud kukuvad ja käive kasvab, siis tuleb kasv järelikult hinnatõusu arvelt?

Ei tule. Peame leidma, kuidas olla Eesti turul efektiivsemad ja kuidas kasvada eksporditurul. Koduturul saab efektiivsemaks muutuda kasvatades bränditoodete müüki. Bränditooted on ju suurema marginaaliga kui mittebränditooted. Selle abil ka tänavu käive tõuseb, kuigi maht langeb.

Kas ebakindla majandusolukorra tõttu olete uute toodete turule toomisega järgmisel aastal konservatiivsemad?

Eesti inimesed on uuendusmeelsed ja uutele pakkumistele avatud. Mei ei lase siin fookust alla. Vastasel juhul tähendaks see, et anname turgu konkurentidele.

Uued üllatuslikud tooted on reeglina ka natuke parema kasumlikkusega tooted. Nendega on võimalik tõsta ettevõtte käivet ja kasumit.

Teine asi on, et me ei tea kunagi, millise kivi all on vähid peidus. Ükskõik kui hästi me ka oleme ettevalmistatud, siis teatud toodete edu või ebaedu tuleb meile üllatusena. Et olla edukas, peab palju uusi tooteid tooma turule. Seetõttu jätkame siin kindlasti aktiivselt.

Kui te tootearenduses kokku ei hoia, siis kus te näete järgmisel aastal vajadusel kokkuhoiu võimalusi?

Iga minut, mis on pühendatud tulupoolele on kümnetes kordades väärtuslikum kui aeg, mis on pühendatud kulu poolele. Meie ettevõte ei ole suunatud kulupoolele.

Olete vähemalt kahel viimasel aastal investeerinud tõusvas joones – 2010. aastal 4,6 miljonit eurot ja tänavu pea 5 miljonit eurot. Seega jätkub tõusev joon investeeringutes ka järgmisel aastal?

Viimased aastad on olnud ettevalmistus Euroopa turule minekuks. Joogitööstuses on toimunud võidurelvastumine – oleme üritanud saada parimaid tehnoloogiaid ja pakendi võimalusi, et olla konkurentsivõimelised igas tootesegmendis ja turul.

Järgmise aasta investeeringud tulevad ilmselt natuke väiksemad. Aga alla 2 miljoni euro ei ole me ükski aasta investeerinud.

Meie viimaste aastate investeeringud ei ole olnud mahu tõstmisse. Me ei näe meiesugusel ettevõttel mahtu investeerimisel vajadust, kuna oleme enamus segmentides turuliidrid või teised. Investeeringud on läinud kõik efektiivsuse tõstmisesse. Teine pool on läinud tootearenduslikeks investeeringuteks.

Majandusaasta aruandes olete öelnud, et pöörate järjest enam tähelepanu töötajate rahulolu kõikidele aspektidele. Kas see on A Le Coqi lahendus tööjõupuudusele?

Meil ei ole otseselt sügavat tööpuudust. Vist aastal 2007 või 2008 oli ajutisi töötajaid raske saada. Viimasel ajal ei ole probleemi tekkinud. Kuid sõltumata sellest on meie eesmärk oma töötajat hoida ja väärtustada.

Kui suurt tööjõukulude kasvu te järgmisel aastal näete?

Oleme enda jaoks paika pannud, et tööjõukulude kasv liigub koos inflatsiooni indeksiga. Üle kümne aasta oleme iga aasta ostnud tööjõuturu analüüsi ja kui näeme sealt, et mingi ametikoha palgatase on jäänud turukonkurentsis alla, siis korrigeerime. Kindlasti ei planeeri me rohkem tööjõukulude kasvu kui on inflatsiooni tõus. Siiani oleme sellega hakkama saanud.

Kas arvestate järgmisel aastal ka võimalusega, et ebakindluse tõttu majanduses võite kaotada ka ekspordis?

Vale oleks öelda, et eksporditurul on kasvuvõimalus lõputu, kuid meie toodete osakaal eksportturgudel on väga väike. Kui sinu turuosa on selline, siis on võimalik ainult võita, mitte kaotada. Kui oled turuliider, siis mõjutab sind tarbimise vähenemine kõvasti. Meid mõjutab selgelt jookide tarbimise vähenemine Eesti turul. Kui sa aga pole turuliider, siis on võimamlik ainult võita, mitte kaotada.

Loomulikult ei käi ükski asi nii, et laseme sõrmega nipsu ja kõik jooksevad meie tootele tormi. Turgudele sisse saada on väga pikaajaline protsess. Kuid sisse saades on ka väga pikaajaline tulem, mille baasilt on võimalik edasi areneda.

Kui suure numbri ekspordi kasvuks te järgmise aasta eelarvesse kirjutasite?

Kui rääkida siidri ja long drinki turust, siis on  seal eesmärk kasvada vähemalt 50% aastas. Kõigi toodete lõikes kokku on ekspordi kasv ligikaudu 20%.

Rahaliselt on eksport meie käibest ligikaudu 15%, ehk ületab 10 miljonit eurot.