Mart Proos: Järgmine aasta toodame tänavusest rohkem

Favor seadis tänavu aasta eesmärgiks kasvatada käivet võrreldes eelneva aastaga 11%. Kas müügi eesmärk on täitunud?

Oleme täpselt eelarves. Kaheksa kuu kokkuvõttes oleme isegi paari protsendi võrra üle eelarve. Võttes arvesse, mis meie ümber turgudel toimub, siis tundus eelarvet tehes see kasv suurem.

Olukord teie põhiturgudel on ebakindel – Soomes ei ole enam majanduskasvu, Rootsi tööstustoodang kukkus augustis kiireimas tempos alates 2009. aastast. Kuidas on see mõjutanud teie plaane ekspordi osakaalu kasvatamisel, milles tahtsite tänavu jõuda 55% peale?

Ma ei ütleks, et seis nii kehva on. Eelmiselgi nädalal sai mitme Soome ettevõttega vesteldud – kuigi numbrilise poole pealt tundub, et nende kasv on nulli peal, siis ettevõtted on täna tunduvalt optimistlikumad, kui nad olid 2009/2010.

Meie ekspordinumbrit mõjutab pigem sellel aastal jätkuv trend, et Skandinaavia maadest tuuakse tootmist jätkuvalt Eestisse üle. Meil on kliente, kellele me varem tarnisime Soome, kuid täna on nad Eesti kliendid, sest tarnime nende tütarfirmasse Eestis. Ehk müük meie jaoks tegelikult ei ole vähenenud, lihtsalt see pole enam eksport. Eksport on meil aga tänaseks kasvanud 50% lähedale kogu müügist.

Millise stsenaariumiga te järgmisel aastal oma põhiturgudel arvestate, milline hakkab olema Skandinaavia turgude käekäik?

Kui sellele küsimusele oskaks täpselt vastata, siis oleks kuskil mujal ja tegeleks muude asjadega. Praegu me paanikaks veel põhjust ei näe. Kuid järgmisest aastast on veel vara rääkida. Tavaliselt oleme alustanud oma järgmise aasta eelarve koostamist septembri lõpus. Arvestades tänast ebakindlust, siis jääb eelarve koostamine seekord oktoobrisse ja novembrisse. Kuid täna me veel metallisektoris langust ei näe.

Arvestades, et mahud on jõudsasti taastunud, siis kui järgmine aasta tuleks ka nullkasvuga, ei oleks see üldse halb tulemus. Asi ei saa ju lõpmatuseni kasvada.

Kui Soome ja Skandinaavia turgudel plaanitakse nulli või väikest miinust, siis ei tähenda see vältimatult, et mahud meil peaksid vähenema.

Viimastel aastatel on tekkinud tendents, et uuesti on aktiviseerunud Kesk-Euroopa kliendid, kes otsivad võimalikke koostööpartnereid ja allhanke tegijaid. Vahepeal, kui turu kasv oli kiirem, siis oli nende huvi tõmbunud tahaplaanile. Palju asju tegid nad ära lähiturgudel. Täna vaadatakse jälle kaugemale. Seni on arenenud tööstusmaad võtnud üsna palju hanget Lõuna-Euroopast. Kuna seal on aga ebakindlus, siis suunatakse päringuid siiapoole. Seetõttu olen optimist, et kui Euroopa Liidus tervikuna on taandareng, siis ei tähenda, et see väljendub ka meil languses. See on pigem meie võimalus. Seega ma ei näe põhjust pidurit tõmmata.

Majandusaastaaruandes olete öelnud, et Favori mahtude kasvatamisel on tänavu oluline roll CutCentri ärisuunal tehtaval investeeringul, misläbi tõusevad sellel suunal müügimahud 17%. Mis investeeringuga on tegemist?

See oli lehestaja investeering. Uus liin võimaldab oma tehniliste parameetritega siseneda materjali pakkumistega sektoritesse, kuhu me varem pakkuda ei suutnud.

Investeering on tehtud EASi toetusega. Otsus investeeringu tegemiseks on pärit aastas 2009. Seoses majandusseisuga lükkasime investeeringut edasi ja lõplik stardipauk sai antud 2011 suvel.

Kas võib oodata, et kuna majandusseis on jälle segane, siis hakkavad tööstused samamoodi oma investeeringuid edasi lükkama?

Pankade statistika ju näitab, et ettevõtted on tänasel päeval investeerinud oluliselt rohkem kui varasematel aastatel. Seda infot ei tasu päris must-valges toonis võtta. Kui analüüsida praeguse investeerimisaktiivsuse põhjuseid, siis esiteks on palju ettevõtteid, kes olid oma investeeringuotsuseid edasi lükanud ja tegid investeeringud nüüd 2011. või 2012. aastal.

Teine põhjus on pankade oma tegevus. Pangad olid 2009 ja 2010 väga konservatiivsed ja see pärssis oluliselt ettevõtete investeerimisvõimekust.

Tuleviku osas võivad ettevõtted lühikeses tsüklis investeeringuid natuke edasi lükata. Kuid pole ju saladus, et tootmispingid vananevad ja amortiseeruvad. Ettevõtte arenguhuvides on oluline, et investeeringuid ei tehtaks kampaania korras, vaid süstemaatiliselt. Enne praegust oli Favoril eelmine suurem investeerimisperiood 2005-2007. aastal. Tasasem liikumine oleks olnud paremini juhitav ja riskid väiksemad. Ma arvan, et üsna paljud ettevõtted on meiega samas seisus.

Täna on pangad veel suhteliselt positiivselt meelestatud tuleviku suhtes. Kui aga pangad krediidipoliitikat koomale tõmbavad, siis võimekus investeerida oluliselt väheneb. Aga raske on öelda, mida pangad teevad.

Kui pangad oleksid ülikonservatiivset joont jätkanud, siis vaevalt me tänasel päeval võiksime rääkida tööstusettevõtetes 10-15%-listest käibe kasvudest. Selleks, et käivet kasvatada on vaja raha. Kui pangad seda ei anna, siis on väga raske müüginumbrit kasvatada.

Tagasivaatavalt võib öelda, et Eesti tööstusettevõtete kriis võimendus paljuski pankade tegevuse tõttu.

Kas järgmiseks aastaks on vaja teha ka plaan B juhuks, kui pangad enam raha ei anna ja müüki ei ole võimalik kasvatada?

Laienemine ja müügi kasvatamine ei saa olla põhiline eesmärk. Ettevõtte edukus sõltub sellest, kui efektiivselt suudetakse asju teha. Oluline on see, milliste kuludega suudetakse tooted valmis teha. Mahu kasvatamine iseenesest ei peaks olema ettevõtluse põhieesmärk.

Efektiivsus sõltub palju ka tööjõust, selle kättesaadavusest ja hinnast. Kas segastes oludes muutuvad ettevõtted konservatiivsemaks, uute töökohtade loomine pidurdub ja seega muutub valik tööjõuturul suuremaks?

Ma väga ei usu, et tööjõu probleem leevendub järgmisel aastal. Juba 2000. aastate kekspaigast on kvalifitseeritud tööjõust kogu aeg ettevõtetel olnud puudus. Buumi kõrgperioodil olid ettevõtted sunnitud tööle võtma inimesi ilma mingi varasema spetsiifilise töökogemuseta. Täna oleme järjekordselt samas seisus, kui otsime  tööjõuturult inimesi, kellel on spetsiifilisi oskusi. 20st kandideerijast 1-l on ehk CNC pingil töötamise kogemus. CV Onlines on inimesi palju, kuid reaalselt, kes tahavad tööle tulla ja tööd teha, on väga vähe.

Samas on trend, et Skandinaavia tööstused toovad oma tootmist Eestisse. Kas nad ei tunneta probleeme Eesti tööjõuturul?

Ega Skandinaavia ettevõtjad väga täpselt ette ei kujuta, kuivõrd piiratud on Eesti tööjõuturg. Kui spekuleerida, siis ettevõtete olukorra võiks keerulisemaks teha, kui mõni keskmise suurusega Soome või Skandinaavia ettevõte toob tootmise Eestisse. See käivitaks töötasu ralli ja paneks kindlasti inimesed liikuma.

Ma arvan, et lähematel aastatel on ettevõtluse jaoks valusamaid kohti tööjõud. Ettevõtjatel on kõigil täna hirm, et kui kordub 2000ndate aastate keskpaigas toimunud palgaralli, siis hävitame sellega suhteliselt kiiresti oma konkurentsieelise. Kui tööjõukulud hakkavad efektiivsusest kiiremini kasvama, siis muutume vana Euroopa jaoks mitteatraktiivseks.

Efektiivsuts saab tõsta investeeringutega seadmetesse ja inimeste koolitamisse.

Mida võib oodata teie sektoris tooraineturul?

Meie põhiline toore on metall. Olen metalli sektoris olnud 20 aastat. 90-ndatel oli kergem. Hinnamuutused olid aeglasemad. 2005. aastast on see turg olnud aga päris segi löödud. Kõigub palju. Sama aasta sees näeme ära madalaima hinna ja kõrgpunkti. Viimastel aastatel oleme näinud et aasta alguses hakkab hind tõusma. Kõrgperiood on mais juunis ning siis hakkab hind vaikselt langema. Euroopa terase tarbimine on vähenenud 5% võrreldes 2010. aastaga. Sellel aastal väheneb veel umbes 5%. Järgmiseks aastaks on oodata paari protsendilist kasvu.

Järgmise aasta hindu on raske prognoosida. Aasia tarnijatega oleme alles novembri kuus. Ma arvan, et järgmine aasta ei ole eriline aasta – hinna kõrgpunkt jääb maikuusse. Kui suur on kõikumine, selle paneb paika milline on sentiment Euroopa poolel. Kui euro kurss läheb alla, siis terase hind tõuseb palju, sest hinnad on tavaliselt dollari põhised.

Samas ei ole sisendmaterjali hinnatõus meie jaoks kõige halvem variant. Kui suudame samas tempos lõpptoote hinda tõsta, siis on asi korras. Hullem on kui terase hind langeb. Siis on laos kallis materjal kuid lõppturule peab odavamini müüma.

Mida te kirjutate Favori järgmise aasta eelarvesse käibe ja ekspordimahtude kasvude kohta?

Vaadates seda, mis meie ümber toimub, siis 2012. aasta kordus ei ole halb variant. Kui võlakriis võtab tuurid ülesse ja on näha, et Saksamaa poolel tööstustoodang langeb, siis võib välja kujuneda olukord, et selle aasta kordamine on keeruline. Minimaalne eesmärk on tänavuse aasta kordmaine.

Tänase info põhjal oleme seisukohal, et meil on šanssi teha rohkem, kui tegime see aasta. Riski kohad on Euroopa üldine seis ja teine pool mahtude kasvatamisel on tööjõu komponent. Kui tööjõu hind hakkab kiirelt ülesse minema, siis hakkab ettevõtte konkurentsivõimet kiirelt kärpima.